„Kodutunde“ külluslik ärimudel: saate saab tehtud peaaegu et annetusteta, aga kuhu vaatajate raha siis kaob?

Saate tegemise kulusid-tulusid kokku lüües selgub, et põhimõtteliselt võiks hakkama saada ka annetusteta. Ent kuhu televaatajate antavad kopsakad summad siis lähevad?

Jaanipäeva eel avaldas Kanal 2 pommuudise: ülimenuka telesaate „Kodutunne“ produtsendi Kristi Loigoga (42) lõpetatakse koostöö. Kanalil tekkis kahtlus, et televaatajate annetused pole täies mahus abivajajateni jõudnud. Kanal 2 pöördus ka politsei poole kuriteokahtlusega, sest ei saanud Loigolt ammendavaid vastuseid annetusraha kasutamise kohta. Politsei palus hiljem veel kuriteoteadet täiendada.

Seejärel selgus, et saateformaat Kanal 2st siiski ei kao. Sari saab aga nimeks „Hingesoojus“ ning seda hakkab produtseerima Katrin Lust. „Kodutunne“ kui kaubamärk kuulub nimelt Loigole.

Loigo nimetas kanali tegevust tema saate kaaperdamiseks. Ja aruandluse küsimist ärimudeli lahtimuukimiseks – et Lustil oleks projekti kergem üle võtta.

Ekspress uuris „Kodutunde“ ärimudelit pisut lähemalt ja jõudis järeldusele, et televaatajate annetused moodustavad saate tegemiseks reaalselt kuluvast rahast üsna väikese osa. Suurema jao kulusid katavad sponsorid ja telekanal.

Kõik asjad on tasuta

„Kodutundel“ on aastatega loksunud paika kindel ärimudel. Saate tegemise kulud saab jagada kaheks: produktsiooni ja ehituse pool. Produktsiooni ehk tootmisega on lihtne – tekkinud kulud tasub Kanal 2. See tähendab, et operaatorite, helimeeste, saatejuhi, aga ka monteerija ja produtsendi töötasu ning tehnika rent makstakse kinni kanal 2 antud raha eest. Summa on Ekspressile teadaolevalt suurusjärgus 6500 eurot saate kohta ehk „Kodutunde“ eelarve on Eesti telemaastikul selgelt üle keskmise.