Paljud, keda ma teadsin, kasvasid vaid ühe vanemaga - mu kõrvaltänavas elanud sõbranna, mu gümnaasiumiaegne pinginaaber, paljud mu klassikaaslased. Ühe vanemad olid lahku läinud, teisel polnud nad kunagi koos elanudki, kolmandal (nagu mul) oli üks vanematest siitilmast lahkunud.

Kuid mulle ei torganud toona kordagi pähe, et üksikvanema lapseks olemine võiks kedagi eakaaslastest kuidagi halvemasse olukorda seada.

Statistika osutab, et laste heaolu mõjutab oluliselt see, millist tüüpi peres nad kasvavad. Möödunud aastal Tervise Arengu Instituudis valminud Eesti kooliõpilaste tervise uuring osutab, et lastel, kes kasvavad mõlema bioloogilise vanemaga, läheb keskmiselt palju paremini kui neil, kes kasvavad koos üksikvanemaga või peres, kus üks vanematest on kasuvanem.