Rahvasteliidu põhikirja 10. artikli kohaselt olid kõik liikmesmaad kohustatud kaitsma ülejäänud liikmete iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust. Seega nähti Rahvasteliitu kuulumist kollektiivse julgeolekugarantiina, umbes nagu tänapäeval NATOsse kuulumist. Balti riikide vastuvõtmine võis tähendada kohustust kaitsta nende iseseisvust suure Venemaa eest. Just seetõttu oli esialgu Balti riikide Rahvasteliitu võtmise vastu meie lähim naaber Rootsi.