Sõnumid maskide vajalikkusest hüplevad nagu kummipall
Peaminister Jüri Ratas sai eelmise nädala esmaspäeval taotluse kehtestada üle Eesti avalikus kasutuses olevates siseruumides maskide kandmise soovitus. „Sellist või veelgi rangemat meedet on juba rakendanud või on seda lähiajal tegemas mitmed Eesti lähiriigid,“ kirjutasid ettepaneku viis autorit. Nendeks olid Terviseameti Lõuna regiooni juht Tiia Luht, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja Marek Seer, Lõuna politseiprefekt Vallo Koppel, Lõuna Päästekeskuse juht Margo Klaos ja Tartu linnapea Urmas Klaas.
Neid ajendas ettepanekut tegema koroonanakatumiste kiire tõus eeskätt Tartu linnas, aga ka Eestis laiemalt. „Viiruse leviku ennetamiseks ei ole piisav piirangute rakendamine vaid ühe omavalitsuse põhiselt, sest lühikeste vahemaade tõttu liiguks piirangute mõju alla jääv inimeste tegevus teistesse omavalitsustesse, mis omakorda võib viiruse levikut veelgi enam hoogustada,“ selgitasid autorid. „Ainumõeldav on, et COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks rakendatavad üldised meetmed on ühetaolised kogu riigis.“
Valitsus arutas seda ja muid epideemia tõkestamisega seotud ettepanekuid (näiteks 2+2 reegli taaskehtestamist) neljapäeval. Maskide kandmist ei muudetud soovituslikuks, veel vähem kohustuslikuks. „Soovitus kanda maske viirusepuhangu ajal, see pole kuhugi ära kadunud, see on kogu aeg laual olnud,“ teatas peaminister valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et kannab ise maski teatud kohtades, näiteks meditsiiniasutustes. „Teatud kohtades maski kandmine on vägagi õigustatud.“
Peaministrit toetas valitsuse juures asuva teadusnõukogu juht Irja Lutsar. Ta kirjutas Facebookis, et maske tasub kanda eeskätt olukorras, kus füüsiline distantseerumine pole võimalik või viiruskandjate hulk on suur (siseruumid, ühistransport, haiglad). „Maskide kandmisel kohtades, kus inimesi on vähe, või ajal, mil nakatumise tase on madal, suurt mõtet ei oma,“ selgitas teadlane. „Maskide kandmine pole ohtlik juhul, kui neid õigesti kasutatakse ja regulaarselt vahetatakse. Maskid üksinda pole võlurelv, vaid osa komplekssetest meetmetest.“
Edasi jätkus samasugune hüplik kommunikatsioon. Pühapäeval sisendas terviseameti pressiesindaja Simmo Saar „Aktuaalses kaameras“ vaatajatele, et terviseameti hinnangul on Eestis igati kohane kanda maski siseruumides, kus on palju rahvast.
Esmaspäeval kinnitas aga sama ameti peaspetsialist Hanna Sepp ERRis, et Eestis ei peaks maskid olema kohustuslikud, vaid üksnes soovituslikud ja seda haigetele olukorras, kes peavad kodust lahkuma või kellegagi kokku saama. „Tervetele soovitame maski ainult väga rahvarohketes kohtades, kus pole distants võimalik,“ lisas Sepp.
Paljudel eestlastel on meeles, et koroonakriisi alguses levis samasugune jutt: maski kandku vaid haiged ja meedikud, teistel ei lähe seda vaja! Kusjuures seda infot ei jaganud mitte ainult siinne terviseamet, vaid ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Üheks põhjuseks oli seejuures asjaolu, et maske ja muud kaitsevarustust nappis üle maailma, sealhulgas tervishoiusüsteemis. Ka Eesti haiglates.
Käimasoleva nädala (7.–14. august) kuulutas WHO isegi üleilmseks maskinädalaks.
Omaette küsimus on, milline mask on parim ja kas tavaline tolmumask aitab või mitte. Mõnes riigis kehtis kevadel nõue, et kui maski ei ole, tuleb nina ja suu katta kasvõi salliga.
Aasia riikides on maskide kandmine haiguste ajal ammu välja kujunenud sotsiaalne norm. Läänemaailm aga alles kohaneb maskide kandmisega.
Palju leidub ka maskide väärkasutamist. Näiteks mõnel pool Ameerika poodides müüakse maske väikese peeglikese kõrval, et kaitsevahendeid saaks proovida nagu päikeseprille. Seda hoolimata asjaolust, et maske tuleks müüa steriilses pakendis, sest muidu võid eelmiselt proovinult saada „kingituseks“ ka nakkuse.
USAs on tekkinud isegi maskidevastane liikumine. Selle liikmed, enamjaolt konservatiivide poolehoidjad, keelduvad maske kandmast, sest see rikkuvat nende inimõigusi.
Ühendriikide president Donald Trump võrdles maskide kandmist lausa orjusega. Viimasel ajal on aga riigipea arvamust muutnud ja ise maskiga avalikkuse ette ilmunud.
Trump pole ainus. Paljudel meist on meeles, kuidas rahandusminister Martin Helme rebis aprilli lõpus valitsuse pressikonverentsil oma kaitsemaski eest hüüdega „Ahh, ma ei suuda!“.
Tema isa, siseminister Mart Helme demonstreeris aga üldsusele, et maski õigesti pähe panemine oli talle vaat et üle jõu käiv ülesanne.
Samas on ka näha, et paljudes riikides, kus maskide kandmine on soovituslik või kohustuslik, pole nakatumine kahanenud. Maskid aitavad eeskätt siis, kui inimesed peavad teistega mõistlikku distantsi ning pesevad käsi. Olgem hoolikad!
