Viiruslikust abielulahutusest “po belorusski“: Lukašenka viis valgevene naise viimase piirini

Valgevene rahval pole ühtki tõsiseltvõetavat poliitilist liidrit ega ideed, kuid teda hoiab endiselt ekstaasis väljakannatamatu soov „lahutada“. Jääb loota, et ühel hetkel liider leitakse ja senine orgaaniliselt koordineeritud vastuhakk asendub jõulise ja nutika enda maksmapanemisega.

Kui kusagil kirjanduses on kirjeldatud naist, keda mees pidevalt peksab, viimati kolm roiet sisse muljus ja naine seepeale ise valu allasurudes alandlikult peksmise käigus haiget saanud mehe kätt salvidega kaastundlikult ravima ruttas, siis on need lood mulle alati mõne tuttava valgevenelanna meelde toonud. Olen mitmega neist aastate eest sõbrustanud. Nii Moskvas, Tallinnas kui ka Minskis. Ja ikka ja jälle olen seda kannatlikkust imestanud.

Ometigi on „rahvuslik feminismilaine“ tasahilju ka Valgevenesse jõudnud.