LUGU LAULUST: „Rukkilõikus“ – kuhu kadus klahvpill?

Ruja üks skandaalsemaid laule pääses kummalisel kombel eetrikeelust.

1972. aastal sai Ruja võimaluse esineda esimest korda teles, lugu selle tarbeks salvestati Eesti Raadios. Julgusest, heas mõttes isegi häbematusest ansambli noortel vihastel meestel puudust polnud ja nii otsustati end esimest korda läbi kineskoopide tutvustada Ruja ehk ühe poliitilisema lauluga „Rukkilõikus“. Laulu heliriba aluseks sai laen tuntud rahvaviisist, mille arranžeeris Rein Rannap, peidetud alltekstiga sõnad kirjutas Juhan Viiding. Kuidas nõukogude korra vahikoertel see vemp märkamata jäi, on selgusetu siiani.

Suure tõenäosusega pimestas valvsust mõte, et tegemist on võimsa manifestatsiooni ja protestilauluga parasjagu Vietnamis käiva sõja vastu. Siiski jäi ametnikel märkamata fraas „ma sekkun igaühe ellu / ehk küll ei sekkund onu Tom“, mis vähegi mõtlevale eesti inimesele tähendas viidet rahvaülestõusu Nõukogude Liidu tankiroomikutega mahasurumisele Tšehhoslovakkias 1968. aastal. „Rukkilõikus“ sai rahva seas kiiresti populaarseks, keerles kodudes lintmakkidel ja kuna keeldu polnud, kuulis seda sageli ka Eesti Raadiost.

Segastel asjaoludel puudus salvestiselt aga klahvpillipartii. Miks? Rannap on öelnud, et klahvpilli loost välja jäämise taga seisid suured pahandused muusikakeskkoolis, mis viisid tema esinemiskeeluni. „Ma ei võinud oma nägu ekraanil näidata ja nii ei olegi selles loos klahvpille.“ Nii jõudiski laul televisiooni Urmas Alenderi, Andres Põldroo (soolokitarr), Tiit Haagma (basskitarr) ja Andrus Vahti (trummid) esituses, võib lugeda Andres Oja raamatust „Tsepeliini triumf“, peatükist, mille koostas Igor Garšnek.

20. augustil mängitakse Ruja loomingut taas Lauluväljakul, seekord ERSO, Rein Rannapi ja rokkansambli esituses. Piletid müügil Ticketeris ja Piletilevis.