Ärkamisajal märkamata jäänud Ruja isamaaline laul jõudis hiljem laulupeo kavva

„Eesti muld ja Eesti süda” ei saanud populaarseks pärast salvestamist ega ka kuus aastat hiljem laulva reovolutsiooni päevil.

Nõukogude Eestis Rujale laule kirjutades eelistas Rein Rannap neid, mis vastanduks valitsevale ideoloogiale ja väljendaks vabadust, isamaa-armastust, vaimsust, mittemateriaalsust ning protesti. Lauludele sõnade leidmiseks oli toona kolm võimalust: luua viis ja paluda hiljem mõnel luuletajal sellele tekst kirjutada, paluda mõnelt luuletajalt näha seni avaldamata jäänud tekste või lehitseda luulekogusid.

Viimast tehes avastas Rannap Koidula. Ta tunnistas, et proovis viise kirjutada poetessi paljudele luuletustele, kuid inspiratsiooni möödudes polnud enam nendega rahul. Ainus, mis jäi, oli „Eesti muld ja Eesti süda”.

„Mul on selle viisi loomisest fläšš silme ees. See oli mu Tõnismäe korteris, kuhu olin äsja kolinud, vanal katkisel pianiinol, mis mul seal ajutiselt oli, sest tiibklaverit polnud ma veel jõudnud hankida. Mäletan, et häälestasin seda teksti viisistades end lausa äärmuslikule lihtsusele. Eks need sõnad mõjusid mu alateadvusele,” meenutas Rannap. Ta lisas, et nii nagu kõik tema viisid, sündis seegi meloodia hoobilt ja oligi kohe valmis. „Ma ei ole kunagi muutnud ühtegi nooti meloodiates, mis mulle inspiratsiooniseisundis on tulnud.”

Üheks põhjuseks, miks laul ärkamisaja eel märkamata jäi, võib olla, et välismaale emigreerunud Rannapi looming oli tõrjutud. Pöördelisel ajal, kui oleks võinud „Eesti mulda ja Eesti südant” ning muid Ruja isamaalisi laule laulda, ei tulnud need enam kellelegi meelde. „Kahjuks ei saanud minu laulud Eesti vabaks saamisele kaasa aidata,” sõnas Rannap. „Kas mu laulud aitasid ka nõukaajal midagi inimestes hõõgvel hoida? Seda ma ei saa teada, kuigi, muidugi – neid kirjutades ma väga lootsin seda.”

Ruja jõudis laulupeole

Nüüdseks on „Eesti muld ja Eesti süda” unustuse hõlmast väljas ja paljudele inimestele eriliseks saanud. Näiteks on paljud Ruja kodulehel laulu sõnade all kommenteerinud, et nende meelest on see üks ilusaim lugu ja see võiks Eesti hümn olla. Viimasega on päri ka Rannap: „See laul võiks Eesti hümn olla küll. Praegusest, laenatust, oleks ta igal juhul parem.”

2017. juuli algul jõudis laul esimest korda laulukaare alla. XII noorte laulupeo finaalis esitasid ühendkoorid Rein Rannapi laulu „Eesti muld ja eesti süda”, millest valmis just selleks peoks uus seade. Viimast tegi autor dirigendiga koostöös mitu korda ümber, et iga detail peoks ikka paika saaks. Etteaste oli niivõrd liigutav, et lugu lauldi ka teist korda. Sama emotsiooni sai Rannap kätte juba proovide ajal. „Astusin nurga tagant välja, kui laul juba käis. Kõik need mitukümmend tuhat lauljat … nende kõla, eriti laulukaare ees, kus võimendus veel ei mõju, on ikka maagiline, nagu hoopis teisest dimensioonist.” Samal peol jõudis rahva kõrvu ka teine Ruja lugu, „Õunalaul” poistekooride ettekandes.

Aga eks ole Rujat laulupidudel esitatud varemgi. Kahel üld- ja kahel noorte laulupeol. 2004. aasta üldlaulupeol põrutas poistekoor laulda „Tule metsa” ja 2009. aasta üldlaulupeol „Inimene õpib”. 2007. aasta noorte laulupeol kõlas „Need ei vaata tagasi” ja 2011. aasta noorte laulupeol „Rahu”.

20. augustil mängitakse Ruja loomingut taas Lauluväljakul, seekord ERSO, Rein Rannapi ja rokkansambli esituses. Piletid müügil Ticketeris ja Piletilevis.