Meie levikultuuri tutvustavale filmile telliti muusika Rein Rannapilt, kel oli sel ajal üks viljakamaid loomeperioode. Ta on tunnistanud nelikkogumiku „Varajased laulud” saatesõnas, et salvestas Rujaga 1981. aastal üle 20 uue laulu. Selle tuules sujunuks kogu filmile muusika kirjutamine valutult, ent läks teisti. Jaanus Nõgisto mälestuste kohaselt raamatus „Vaatan korraks tagasi” olidki enamik filmis osalevaid artiste nõus Rannapi loomingut laulma ja mitmed nendest lauludest mängiski stuudios sisse Ruja, kuid siis läks mürgliks. Esimene vastuhakkaja oli Gunnar Graps, ja neid oli veelgi. Nii kõlavadki Ruja „Roostevaba maailma”, Tõnis Mäe „Make upi” ning näiteks Anne Veski ja Kuldse Trio „Apteegi” kõrval peale Rannapi ka teiste muusikakirjutajate lood. Film, muide, saavutas tohutu populaarsuse, tõsi, mitte Eestis.

Suur osa „Šlaagri” eelarvest kulus Ruja läbi aegade kõige sädemeterohkema muuvi (1980ndate Eesti sõna, mis tähistas muusikavideot) „Roostevaba maailm” tegemiseks, kus ansambel telfri küljes rippuval platvormil tsehhis ringi rallib. Võtted leidsid aset proletaarses keskkonnas Ilmarise terasetehases. Kuidas sama laul sümfooniaorkestrile arranžeeritult pühapaigas kõlab, saab kuulda-näha 20. augustil Tallinna lauluväljakul. Praegu aga video 1982. aastast – Ruja ning „Roostevaba maailm”.