15aastase Annamari ema Gitana Randväli ütleb, et sai magama alles kell kaks öösel. Ta jälgis tütre insuliinipumpa, sest veresuhkru tase muudkui langes. Kui suhkrutase läheb liiga madalaks, ähvardab last kooma. Lõpuks jäi pidama.

Ühtegi ööd ei möödu suhkruhaige lapse peres nii, et keegi teda ei valva. Emad või isad ärkavad pidevalt. Magavad vahetustega. Kontrollivad veresuhkru näitu. Pumpavad insuliini juurde, sest pump ise ei tee midagi. Või joodavad magavale lapsele magusat mahla. Kuulatavad lapse hingamist. Kogu aeg peab teadma, milline on lapse suhkrutase veres.

Kolme lapse ema Annika on väsinud ja kurnatud kahekordselt, sest tal on kodus kaks suhkruhaiget last, 8- ja 15aastane.

„Aga minu tervis ütleb juba üles,“ räägib Annika.

Arusaamatut pinget on hakanud kerima ka sotsiaalministeerium koos sotsiaalkindlustusametiga (SKA). Vaadatakse üle erivajadustega laste haiguslugusid. Selle aasta algusest on ametnikud võtnud erilise luubi alla ligi 550 esimest tüüpi suhkruhaigusega last. Nendel lastel kõhunääre ehk pankreas ei tööta ning nad vajavad jälgimist ööpäev läbi. Kui ei jälgi, ähvardab lapsi kooma. Nii nagu juhtus Annamaril.

Ent ametnikud näevad, et siin on koht riigi raha kokkuhoidmiseks.

Jaga
Kommentaarid