See lugu tuli mulle meelde, kui lugesin ajakirjaniku ja ajaloolase Anne Applebaumi äsja ilmunud raamatut „Twilight of Democracy: The Seductive Lure of Authoritarianism“. Nagu Applebaumile tüüpiline, on ka see raamat ladusalt kirjutatud ning hästi loetav. Applebaumile ebatüüpiliselt on see raamat aga pigem esseistlik mõtete kogum kui kvaasiajalooline uurimus või analüüs.

Raamat algab mälestustega 1999. aasta uusaastapeost Poolas, kus sadakond inimest kogunes uut aastatuhandet vastu võtma. Enamik inimesi defineeris ennast selles seltskonnas demokraatiat pooldavate antikommunistlike paremtsentristidena – nad olid liberaalid, turumajanduse ja euroopalike väärtuste pooldajad ning demokraadid. Applebaum võrdleb selle seltskonna positsioone Margaret Thatcheri või John McCaini vaadetega. Lõpeb see meenutus aga nendinguga, et praegu enam suur osa nendest inimestest omavahel ei suhtle. Kui Applebaum kohtaks mõnd neist endistest pidulistest tänaval, siis läheks ta teisele poole tänavat.