Tartu tuubil täis on tarkust.
Kui seal tarkust taga nõuda,
võib see sulle pähe jõuda.
Ühest kõrvast sisse läheb,
sedamoodi hakkab pähe.
Tarkus hõikab … Vastu kajab …
Kaja tühja ruumi vajab.
Hakkab igav, ronib ninna.
No sinna poleks vaja minna,
sest et igal ajal Tartus
jätkub niingi ninatarku.
Tarkus mõtleb: „Mis nüüd teha?
See vist pole õige keha.“
Teisest kõrvast väljub tarkus.
Nüüd on tarkus jälle Tartus.
