Moodsad ajad: juba 19. sajandi lõpul ei tahtnud veerand Eesti naistest lapsi saada

Ligi 150 aastat tagasi ka Eestis tekkinud nn moodsad perekonnad otsustasid lapsi mitte saada, väidab Tallinna Ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöö.

Pekka Erelt

pekka.erelt@ekspress.ee

NÄIDISPERE: President Konstantin Päts käis augustis 1938 Hiiumaa lasterikkaimal, 12lapselisel Piilide perel külas ja kinkis pesamunale 300 krooni hambarahaks.

Foto: Eesti Riigiarhiiv

19. sajandi kahel viimasel kümnendil hakkas Eestis kiiresti kasvama lastetute naiste osakaal, ületades sajandi lõpuks 30 protsendi piiri. Seda kirjutab Mark Gortfelder septembris kaitstud doktoritöös „Sündimuse nüüdisajastumine Eestis: 1850–1899 sündinud naiste individuaalandmete analüüs“.
Tähelepanuväärne on see, et vallaliste naiste puhul sellist hüppelist kasvu ei olnud.

Sajandivahetuseks oli Eestist saanud moodsa abielu maa. Gortfelder nimetab toimunud muutusi sündimuse üleminekuks, mille esimestel kümnenditel otsustasid abielupaarid spontaanselt, et ei soovi saada rohkem lapsi. Laste arvu kahanemist Eesti peredes seostati juba toona kultuuritaseme tõusuga.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (75)