23.09.2020, 00:30
Sügisene tremolo: raha, kaitsevõime, EKRE
Eesti kaitsepoliitika on nagu lõputute kordustega regilaul, kus muutub ainult joigumise intensiivsus.
ÕHUTÕRJE MUSEAAL: Eelmise sajandi keskel välja töötatud nõukogude õhutõrjekahur ZU-23-2, hüüdnimega „Sergei”, tulistab kahe kilomeetri kõrgusele. Paarikümne aasta jooksul on lastel olnud vabariigi aastapäeval temast suurt rõõmu. Muud funktsiooni sel relval pole. Eestil puudub õhutõrje. See on nüüd muutunud EKRE käes poliitilise võitluse vahendiks.
FOTO:
Riigikaitsevaidlusel, mille vallandasid EKRE juhtkujud, on pikk ja väherõõmustav eellugu. Asi pole pelgalt arvudes – näeme institutsionaalse ja isegi filosoofilise vaidluse taassündi Eesti kaitsevõime üle.
Esmalt praegusest segadusest. Rahandusminister Martin Helme tuli välja suurt kriitikat pälvinud ettepanekutega:
1) kärpida kaitseministeeriumi eelarvet, viies selle kooskõlla sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kahanemisega,
2) suunata Eesti kaitseväele 300 miljoni euro suurused otseinvesteeringud suurimate lünkadega valdkondadesse – õhukaitsesse ja rannakaitsesse. Nende tagamiseks kasutada ühekordset laenuraha.
