Viimaste aastate projektid olid pannud mind mõtlema linnastumise tähendusele ja mõjudele ning kultuuri kättesaadavusele üle riigi. Meenus, et olen isegi pärit väikelinnast – paigast, kus kord olid tänavad rahvast täis ja inimesed käisid regulaarselt kohalikus kultuurimajas kontserti või teatrietendust nautimas. Ingel Vaikla lühidokumentaal ühest Sindi vabriku töötajast (minu vanaemast) näitas mulle selgelt, kui inimtühjaks ja nukraks on muutunud Sindi, minu sünnilinna tänavapilt paarikümne aastaga.

Nõnda ongi väikeste paikade eluolu olnud juba mõnd aastat mulle hingeasjaks. Tänu veebruaris ilmunud albumile „Leva“ sain lõpuks oma „külade-turnee“ ka ette võtta.

Esinemispaikade nimekiri oli üsna pikk, ehkki ma kartsin, et saalid võivad tühjaks jääda.