Keskeakriis ja perfektne promill

Äsja jõudis kinodesse Thomas Vinterbergi film „Järgmine ring“. Režissööriga räägib joomisest, surmast, elust ja filmitegemisest Maria Ulfsak.

Thomas, milline on teie enda suhe alkoholiga? Minus tekitas „Järgmise ringi“ vaatamine näiteks tunde, et tahaks kiiremas korras klaasi veini võtta…

Ma olen väga ratsionaalne inimene, ka joomises. Näiteks filmi „Jaht“ kirjutades jõin õhtuti konjakit. Ma polnud purjus, aga kaine ka mitte, umbes kuu aega järjest. Aga üldiselt on mul suurem osa ajast kiire – mul on lapsed, töö. Kogu elu on üsna ära planeeritud, seega pole korralikuks napsitamiseks isegi aega.

Joomises on ju faasid. Esimene faas on see, kus sinust saab iseenda parem versioon. Teine faas on see, kus sa pead jooma, et iseendaks saada. Ja kolmandas faasis oled sunnitud jooma, et üldse kuidagi olla, et vältida füüsilisi probleeme, värisemist, vastupandamatut vajadust juua jne. Minu soovitus on püsida esimeses faasis. Kui sa libised teise faasi, mis üldiselt juhtub väga salakavalalt ja nähtamatult, eriti tekib see vanusega, siis tuleb joomine pikemaks ajaks maha jätta. Ja siis saad soovi korral võib-olla alustada uuesti faas ühes.