Võsumetsa „Keha võitluse“ alguspunkt on küsimus, mida tunneb inimene vahetult pärast söömissööstu, mis on teinud ta nii haigeks, et ta ei saa järgmisel päeval tööle minna. Ega ka ülejärgmisel, sest masendus ja süütunne on tapvad, päriselt tapvad – tekitavad suitsiidimõtteid. Stress pideva allaandmise ja uuesti alustamise vahel võnkumisest on muutunud talumatuks, sest õnn – sale keha ja endaga rahulolu – on justkui käeulatuses ja enda teha, aga selle rahuloluni mittejõudmine vaid mitmekordistab pingutust. Mis inimese elus toimub, et ta nii teeb? Ja mis peaks juhtuma, et ta enam ei teeks?