Natuke rohkem kui aasta aega on möödas sellest, kui te enam peaprokurörina ametis ei ole. Kui palju olete selle aja jooksul osanud vaadata Eesti elule otsa laiemalt kui läbi kriminaalõigusliku raami?

See on olnud põnev aeg, sest olen hoopis uues olukorras ka isiklikult. Esimest korda pärast pikki aastaid said mul kirsid kompotiks, mitte ei jäänud ainult lindudele. Mu külmikus on metsamarjad ja seened. On suur vahe, kui sa hommikul ärkad ja vaatad uudiseid pilguga, kuidas see puudutab sinu organisatsiooni ja tööd. Või on see vaade, kui ärkad üles inimesena ja vaatad, kuidas Eestil läheb.

Kui keeruliselt „võõrutusravi“ kulges?

Palju toredaid inimesi ütles mulle enne ametist lahkumist, et see ongi päriselt võõrutusprotsess. Mõtlesin, et no mis ta nüüd siis ikka on... Aga võttiski aega, et leida oma mina uuesti üles.