Hiljuti kirjutati Eesti Eks­pressis juhtumist, kus üks lavakunstikooli üliõpilane leidis, et tema andekust ei osatud väärtustada ja hindamiskriteeriumid on ähmased ning subjektiivsed („Õppejõud arvasid tudengi lavakast välja. Ta läks kohtusse ja võitis!“).

Mina ei kujuta ette, et läheksin tudengina oma koduülikooli vastu kohtusse õigust nõudma. Ma ei tunne kaebajat-üliõpilast isiklikult, ent kujutan ette, et kui minuga oleks akadeemias õppimise ajal midagi sellist juhtunud – eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu, isikuomaduste tõttu –, oleksin ma häbenenud ja silmad peast nutnud, ent oma alma mater’i vastu kohtusse poleks läinud iial. Isegi siis, kui etteheited tunduksid mulle ülekohtused.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega