Vahetund. Kohtla-Järve gümnaasiumi avar aatrium. Istutakse trepiastmetel, põrsakujuliste patjade vahel. Pea kohal ripub suur purilennuk. Räägime direktor Hendrik Aguriga koolisööklas, mis külgneb aatriumiga ja näeb välja nagu udupeen salong.

Kuidas on võimalik, et õpetajad on siin koolis nii noored (mõned staarid välja arvata)? Keskmine õpetajate vanus Eestis on ju 49!

Olen algusest peale panustanud inimestele. Ma ei täitnud lihtsalt ametikohti, tahtsin saada kokku ägedad inimesed.

Mis nipiga?

Tuleb luua aura, mis tõmbab ligi. Kui hea tuumik on koos, tulevad teised juba lihtsamini. Kus on hea seltskond, sinna tuleb häid juurde.

Hea tegija tahab saada palka, mis ei oleks OECD riikide arvestuses eelviimane nagu meie õpetaja keskmine palk.

Minu ülesanne ongi palka kaubelda, et nad saaks rohkem. Paluda, tõestada, manguda, jalgu trampida – see ongi koolijuhi roll. Kui sa ütled õpetajale: siin on sinu palk, rohkem mul kuskilt midagi võtta ei ole, siis on need õpetajad ka, nagu nad on.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega