Tühjavõitu lugu sellest, kuidas ka rikkad nutavad
Maria Ulfsak kirjutab uuest HBO seriaalist “Lagunenud elu”.
“Lagunenud elul” ("The Undoing") olid kõik eeldused saada uueks hittsarjaks. Telelegend David E. Kelley loodud seriaali lavastajaks palgati Hollywoodis läbilöögi teinud Taani tipprežissöör Susanne Bier, kolme pearolli paigutati A-kategooria staarid Nicole Kidman, Hugh Grant ja Donald Sutherland.
Kuueosalise sarja keskmes on jõukas ja edukas paar - kliinilisest psühholoogist naine ja lasteonkoloogist mees - kelle elu on ilus ning omavaheline suhe näib täiuslik. Peategelaste hulka kuuluvad veel naise überrikas isa (kes loomulikult muudkui mängib lühtritega dekoreeritud hämaras hiigelkorteris klassikalise muusika saatel malet) ja paari armas pojake, kes käib vanaisa poolt rahastatud kohalikus eliitkoolis ja kääksutab viiulit. Kui mängu tulevad seks, armukadedus, rahajamad ja verine mõrv, siis peaks ju olema igati mõnus oma natuke plekiliselt diivanilt juustuvõileibade mugimise kõrvale vaadata, kuidas kohutavalt ilusatel ja rikastel elu kolinal kokku kukub, eksole.
