Pime Tallinna-Võru maantee. Tee ääres, metsa veerel on näha valgusvihku – väike harvester napsab puid maha. Teisel pool maanteed, linnulennult üle kruusateede, küngaste ja talude asub Sulbi kohvik. Sinna, oma kodukoha lähedal asuvasse kohvikusse kutsub Eesti uus keskkonnaminister. Rain Epler (43, EKRE) ajakirjaniku, sest reedel töötab minister Võrumaal kodukontoris.

„Nonoh, oleks teadnud, et minister kohal on, oleks talle ka vorsti toonud! Äkki saanuks mõne seadusegi,“ naljatab kohviku uksest sisse astunud kohalik mees ja ulatab vorstilati kohvikupidajale. Minister Epler naerab laialt kaasa, aga lisab siiski: „Ivar, meil lint käib praegu.“ – „Tõsi ka?!“ Naer jätkub uue hooga.

„1990ndate keskel olid meie ringkonnas käsipallurid valdavalt pikkade juustega. See oli väga popp ja lõbusat pungi ja möllu vaibi oli sel ajal kõvasti üleval,“ meenutab Epleri klassivend Indrek Vaheoja.

Ka Epler mängis käsipalli. „Üks treener kord ütles: korvpalli võib igaüks mängida, see on lihtne, aga käsipallis on mõistust vaja,“ meenutab Epler.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega