Keskerakond kihutab kriminaalset rallit. Roolis Teder, kaardilugeja Korb. Nõunik Krachtil kaelas võlaga seotud kohtuasi
(130)
Hillar Tederi kahtlustamine Keskerakonnaga seotud meeleheaafääris pole mitte midagi uut. Juunis 2019 pääses ta kriminaalkaristusest oportuniteediga, tasudes menetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.
Teder tunnistas tookord, et ta rahastas 2014. aastal varjatult Keskerakonda sooviga vahetada Tallinna linnaga maad. Vastutasuks pakkus ta linna valitsevale parteile 275 000 eurot.
Nüüd jäi Teder uuesti vahele: kaitsepolitsei ja prokuratuuri väitel pakkus ta seekord Keskerakonnale juba miljon eurot laenu. Seda vastustasuks Porto Franco ehitamiseks saadud suure riikliku abilaenu eest.
Enne ja pärast laenuotsuse tegemist annetas Teder Keskerakonnale ka avalikult suuri summasid (kaks korda 30 000 eurot). Partei peasekretär Mihhail Korb selgitas seepeale ERRis, et Teder „toetab Keskerakonna poliitikat ja et ta on rahul sellega, mis valitsus teeb. Ja eraldi ta tõi välja Rally Estonia korraldust ja ütles, et ta on väga rahul sellega, et valitsus leidis võimaluse toetada Rally Estonia läbiviimist ja see ajendas teda annetust tegema.“
Nüüd sai ka Korb kahtlustuse meelehea afääris.
Kahtlustuse sai ka Kersti Kracht, kes on Eesti riigi üks kuulsamaid nõunikke, rahandusminister Martin Helme mitte lihtsalt „juhe“, vaid oluline liitlane. Krachtil on kaelas niigi jamasid. Näiteks kuu lõpus ootab teda Harju Maakohtus ees kohtuistung seoses võlaga, mida nõuab firma Intrum Estonia.
Martin Helme teatas äsja Facebookis, et Kracht on töölt kõrvaldatud. Samas lisas ta, et „kahtlustus ei ole veel süüdistus ja süüdistus ei ole veel süü. Me peame ka praegu lähtuma süütuse presumptsioonist ning hoiduma piiratud info põhjal lõplike järelduste või hinnangute andmisest. Oleme korduvalt Eestis näinud kõrge profiiliga korruptsioonijuhtumite algatamist, mis venivad ja venivad ja venivad ning lõpuks ei suudetagi kellegi süüd tõestada, lepitakse kokku oportuniteedis või kukub kogu lugu üldse kokku.“
Minister lisas, et „küsimusi tekitab ka praegune ajastus. Päev enne olulist ja nappi hääletust riigikogus tullakse lagedale viimaste aastate suurima korruptsioonisüüdistusega. Süüdistustega, mis mõistetavalt määrivad võimuerakondi ja mille ümber lükkamiseks pole meil ei aega ega piisavat infot enne homset olulist hääletust. Ma mõistan, et uurimisorganid ei pea oma tegevust sättima riigikogu päevakorra järgi, paraku praegu jääb asjale just selline maik juurde.“