Eesti noore ajaloolase pöörane hüpotees

Kas Kristjan Oad (31) keerab uue lehekülje Eesti varasema ajaloo uurimises või on sündimas järjekordne Suur-Eesti müüt?

Tallinna Ülikooli doktorant Kristjan Oad on uus nimi eesti ajalooteaduses. Tema püüdlus on kirjutada Eesti muinasajalugu suureks. Oadi hüpoteesi kohaselt kehtestati 12. sajandi keskel Eestis võimu võimsast Varbola kivilinnusest, mille eestlasest kristlik kuningas kasutas katoliku ideoloogiat, kujundas kirikuorganisatsiooni ja andis välja oma raha. Äsja Tartu Ülikooli arheoloogiaajakirjas Tutulus ja ERRi Novaatoris avaldatud Oadi artikkel on pannud ajaloolaste kogukonna kihama, sest pöörab pea peale hulga meie seniseid teadmisi.

Veel eile arvasime, et juunis 1219 Lindanise lahingus eestlasi löönud Taani kuningas Valdemar II Võitja (1202–1241) lasi Tallinnas oma vallutuse sümbolina vermida Eesti esimese mündi. See ühepoolne hõberaha ehk brakteaat kujutab kindlusemüüri torniga keskel. Tornil ja sellest paremal pool müüril on ristimärgid, vasakul aga haruline lipp. Tema asevalitseja, Lundi peapiiskop Anders Sunesen lasi siin lüüa järgmise, ristatud mõõka ja piiskopisaua kujutava mündi. Oad lükkab selle kõik oma töös ümber, kuid see hüpotees ei pea vett.