Hämmeldust ei tekiks, kui asjaosalised saaksid ümbritsevast erinevalt aru ja see tingiks erinevad lõppjäreldused. Sisuliselt on konsensus kõikides asjaoludes (viiruse olemasolus, selle ohtlikkuses ja levikus). Kohtu esimees jätab selgitamata, kuidas õnnestuks kohtul vältida viiruse levikut, kui ei järgita ega olegi võimalik järgida teaduspõhiseid soovitusi.

Harju Maakohtu esimees enda arvamusloos on esitanud selge väite: „Juba möödunudkevadise eriolukorra ajal edastas kohtute haldamise nõukoda selge seisukoha – kohtupidamine peab Eestis igal juhul jätkuma.“ Kohtute haldamise nõukoda (KHN) sellist väljendust ei kasutanud möödunud kevadel, vaid leidis, et Eesti kohtud jätkavad õigusemõistmist eriolukorra ajal, korraldades töö ümber selleks, et vältida viiruse COVID-19 levikut.

Viiruse leviku ja sellega seotud ohtude osas on valitsev seisukoht, et me peame arvestama eelkõige teaduspõhise infoga ja vältima kõikvõimalikke tegevusi, mis võimaldaks ka tahtmatult viiruse levikule kaasa aidata.

Juhul, kui kohtupidamine planeeritult toimub pikkade istungitena, kus peab osalema kakskümmend või enam inimest, siis vaatamata maskikandmisele seatakse paratamatult isikute tervis ohtu. Tõenäoliselt seatakse elud ohtu ka siis, kui formaalselt on 2+2 läbi häda tagatud, aga inimesed on väikeses ruumis pikki tunde järjest. Asjaolu, et 2+2+maskid vaid vähendab riske, aga neid ei kõrvalda, kinnitavad arvukad näited kogu maailmast, sealhulgas meie Riigikogus tekkinud nakkuskoldest. Harju Maakohus on 20. aprilli 2020 määruses tõdenud ca 20 osavõtjaga protsessi osas, et seejuures on menetlusosalisi niivõrd palju, et ka kõige suuremas Tallinna kohtumaja saalis ei ole võimalik järgida 2+2 reeglit ja menetlusosalisi üksteisest piisaval määral eraldada.

Pean vajalikuks tsiteerida KHN 16.märtsi 2020 protokolli 108, milles Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Virgo Saarmets esitas väga selge seisukoha: „Julgen arvata, et üldmenetluse kriminaalasjad ei ole siiski üldjuhul sellised edasilükkamatud kohtuasjad, milles peaksid istungid toimuma ka eriolukorra kestel. Seda olenemata asjaolust, et istungid on pikka aega ette plaanitud ja uute istungiaegade leidmine pärast eriolukorra (loodetavasti peatset) lõppemist on raskendatud jne. Kindlasti ma ei poolda punkti 13 täiendamist viisil, millest võiks jääda mulje, et kohtuistungite pidamist eriolukorras tuleb vältida vaid siis, kui kohus ja menetlusosalised (või esindajad) peavad seda vajalikuks. Pelgalt inimeste vastutustundele lootma jäämise aeg on möödas.“

Samas KHN protokollis pannakse kohtutele kohustus täita Terviseameti soovitusi. On teada Terviseameti soovitus vältida mistahes rahvarohkeid kogunemisi siseruumides. Isegi toidupoes soovitavad teadlased käia mitte iga päev, vaid nii harva kui võimalik.

Vahur Kivistiku arvamusloos esitatud näited kohtute tegevusest aga eenduvad eelmisel kevadel väljendatud KHN eeltsiteeritud seisukohtadest. Kohustades menetlusosalised sunni ähvardusel kümnete kaupa kohtusaali pikkadeks istungitsükliteks, pannakse nende elu ja tervis ohtu, suurendades riske võrreldes näiteks tööga kodukontoris kümneid kordi.

Kohtuvõim ei peaks ennast kehtestama viisil, mis eirab tegelikku ümbritsevat keskkonda. Eeldatavalt viirus ei allu kohtu korraldusele, vaid levib endiselt omasoodu.

Võrreldes eelmise aasta kevadega on teadlased saanud oluliselt rohkem infot koroonaviiruse kohta ja asjaomased riiklikud institutsioonid (Terviseamet, Tööinspektsioon, Vabariigi Valitsus jpt) kutsuvad üles järgima teaduspõhiseid soovitusi.

Kui me oleme tänases vaates teadmises, et vaktsineerimine võimaldab meid peatselt kaitsta kogu maailma laastava haiguse tagajärgede eest, siis päevade viisi 10-30 inimesega kohtusaalis töö tegemine tänasel päeval on lubamatu.