Ajalooalased kirjutised ei paelu just sageli tavalugeja pilku. Viimati juhtus midagi niisugust teose „Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg“ avaldamise järel, mis justkui röövis eestlastelt nende kangelasliku mineviku. Aga see oli aastal 2012. Kuid nüüd näib, et Tallinna Ülikooli doktorant Kristjan Oad on suutnud taas üles keerutada väiksemat sorti tormi ajaloolaste settinud veeklaasis.

Nimelt avaldas ta artikli „Kas Muinas-Eesti valitsejad olid kristlased ja lõid oma münte?“. Tegelikult on küsimärk retooriline, sest kõhklematu jah oli autorile teada juba kirjutama asudes. Väga lühidalt: kombineerides säilinud väheseid, eri kohtadest pärit ja mitmeti tõlgendatavaid kirjalikke teateid 12. sajandi lõpukümnenditest, jõuab Oad järeldusele, et millalgi 12. sajandil (vist keskpaiku, nagu tagapool selgub) valitses Eestis keegi kristlasest vürst, kes vägivaldselt ristis oma alamaid. Ta lasi lüüa Eesti esimesed mündid ja elas Põhja-Euroopa suurimas, Varbola linnuses, mis kujutas endast kõrge sakilise kivimüüriga ümbritsetud kindlust, umbes nagu võis välja näha Ölandil asuv Eketorp.

Et Eestis tunti kristlust vähemalt isiklikul ja märgilisel tasemel juba enne maa vägivaldset ristimist ja vallutamist, pole arheoloogidele ega ajaloolastele uudis. Jätan kõrvale ka Varbola linnuse ehitusliku külje ja leiuainese. Küll aga tahaksin kommenteerida Kristjan Oadi numismaatilisi ekskursse. Võin ainult oletada, millel tema käsitlus põhineb.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega