Teadupoolest on Eestis piisavalt ettevõtjaid, kes mitte üksnes ei teeni miljoneid ja ei tee kasumi arvelt ühiskonnale head, vaid kelle puhul on täheldatav ka erakordne alfalikkus. See väljendub sageli just selles, et nad on ülitundlikud avalikule kriitikale enda suhtes. Ühest küljest võib seda mõista, sest nad peavad ennast keskmisest inimesest tublimaks, paremaks, rohkem ühiskonna heaks teinud isikuks. Kindlasti on sellel uhkusel ka alust. Kuid probleemne on, et me ei saa neid inimesi kuidagi teistest erinevalt kohelda.

Olen mitmete selliste inimestega koostööd teinud. Mäletan ühte eksministrit, umbes 60-aastast meest, kes iga kord, kui ilmus Õhtulehes või Ekspressis artikkel, kus tema juhitavat ettevõtet parimas valguses ei näidatud, helistas mulle, nuttis nagu viieaastane ja ähvardas selle ettevõtte nõukogu esimeest, et lahkub päevapealt ametist, kui tema ees ei vabandata.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega