06.02.2021, 10:16
Vägev Varbola linnus võidi rajada hoopis taanlaste jõuga
(161)Kui see oletus tõele vastab, laheneb lõpuks üks suuremaid Varbola maalinnaga seotud müsteeriume: kust võeti ressursid seesuguse võimsa linnuse rajamiseks peaaegu et eikuskile?

Foto 3. Varbola linnuseõuel 15.–17/18. sajandil asunud külakalmistu kaevamised 1938.
FOTO:
Kristjan Oadi väide, et „aastal 1100 oli Varbola kogu Põhja-Euroopas ainus püsivalt asustatud kivilinnus“, võib küll kergitada mõne muinashuvilise eneseuhkust, kuid teaduse silmis on see siiski tühipaljas hüpotees (loe: soovunelm), mida ei toeta arheoloogiline leiumaterjal ega selle kontekst.
Varbola arheoloogilist leiuainest varemalt analüüsinud arheoloogid on osutanud üksmeelselt linnuse hilisele rajamisajale võrreldes siis teiste muinasaja lõpu Harjumaa kantsidega (Keava ja Lohu I). Tsiteerides arheoloog Valter Langi (2004): „Ka kogu ümberkaudne asustus – nii vähe kui seda siin oli – on suhteliselt hilise päritoluga“.