Naistearstid: „Vastutus vägistamise eest pannakse Eestis ohvrile!“

Naistearstid Kai Part ja Made Laanpere võitlevad selle nimel, et Eesti muudaks vägistamise definitsiooni. Kriminaaluurimises ei peaks vägistatu uurijatele tõendama, et ta ütles ei, vaid kahtlustatav peaks näitama, et talle öeldi jah.

Eesti Ekspressis ilmus 27. jaanuaril lugu 29aastasest Lyst, kes ärkas pärast öist pidu põllul, seljas vaid dressipluus („Purjus ja vägistatud. Kuidas unustada ööd, mida ei mäleta?“). Arstlikul läbivaatusel tuvastati Lyl suguelundite vigastused ning verevalumid randmetel.

Ly leidis, et peoseltskonnas viibinud Ain astus temaga seksuaalvahekorda, kasutades ära Ly alkoholijoobest tingitud abitust. Kuid prokuratuur lõpetas menetluse, leides, et vigastused võisid tekkida ka tahtliku seksuaalvahekorra käigus. Kuidagi ei suudetud ka tõendada, et Ly ütles Ainile selgelt ei.

Kuid näiteks Taanis poleks Ly pidanud tõestama, et ütles Ainile ei. Seal peaks Ain näitama, et Ly andis talle seksuaalvahekorraks tõepoolest nõusoleku.