Eesti feministi elu sada aastat tagasi

Kadriorus Eduard Vilde muuseumis avati sel talvel „Linda Vilde muuseum“. Kes oli Linda Vilde ja miks me temast rohkem teada võiksime, kirjutab Rebeka Põldsam.

Möödunud kümnendi jooksul on järjest enam ­uuritud 20. sajandi algupoole ­olulisi Eesti naisi. Heaks kokkuvõtteks on ­Heili Reinarti 2020. aastal ilmunud artiklikogumik „Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost“. Reinart on 2017. aastal kirjutanud eluloolise artikli ka Linda Jürmann-Vildest (1880–1966). Linda Jürmann oli ajakirjanik ja toimetaja, tõlkija, humorist, poliitiline aktivist, töötas noorena poemüüjana; hiljem elukaaslase ja abikaasana oli ta osav asjaajaja, kes esindas oma abikaasat Eduard Vildet (1865–1933) nii tema eluajal kui pärast kirjaniku surma.

Kunstnik Liina Siibi arhiivinäitus Linda Vilde eluloost on hea algpunkt pikema peatüki kirjutamiseks Eesti abielukriitilise feminismi ja sotsialismi ajaloost. Rohkem kui äratundmist eksponeeris näitus lünki ajalookirjutuses. Tänapäeval pole laiemalt eriti hästi teada ei Eesti Vabariigi loomisele eelnenud 1905. aasta revolutsiooni paiku alguse saanud poliitilised arutelud tuntud ajalooliste isikute vahel ega nende suur mõju sõdadevahelises Eestis.