Eesti meedia koroonaviiruse vastast vaktsineerimist kajastades asjaosalistele armu ei anna.

„Häbiväärne!“ „Moodsa Potjomkini küla ehitamine.“ „Allpool arvestust!“ „Suur vaktsineerimis­fiasko maksab elusid.“

Sotsiaalministeeriumis jälgitakse seda kasvava murega. „Eksklusiivselt negatiivne meediakajastus“ võib vaktsineerimisprojekti päriselt fiaskoni viia, arvatakse seal.

Projekt ise pole kehv ja kõik toimib kenasti, aga kajastus on üle võlli – nii saaks ministeeriumis valitseva hoiaku kokku võtta.

Tegevus on katastroofiline, käpardlik, vastutustundetu, hüüavad kriitikud. Artiklites, poliitikasaadetes, sotsiaalmeedias. Aga ka valitsuses.

Kus me vaktsineerimisega tegelikult oleme? Ja kui asjad on halvasti, siis miks?

Õigus on tervise- ja tööministril Tanel Kiigel, kui ta igal võimalusel rõhutab: Eesti on Euroopa Liidu keskmisest ees. Hetkel jagame 8.–9. kohta Portugaliga.

Meist kiiremini on vaktsineerinud vaid üksikud riigid maailmas. „Fiasko“, „katastroof“ ja „allpool arvestust“ tunduvad siiski liialdused. Põhiprobleeme on kolm.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega