Vanad mõrvarid pääsevad Eestis puhta nahaga, aga miks ometi?

Eesti kohtud loevad enne karistusseadustiku jõustumist 1. septembril 2002 toimunud mõrvad aegunuks. Riigi peaprokurör Andres Parmas kirjutab, et see ei peaks tingimata nii olema.

1993. aastal kehtinud kriminaalkoodeksi (KrK) kohaselt oli aegumine lahendatud üksjagu erinevalt võrreldes praegu kehtiva seadusega. Toona oli üldreegel selline, et esimese astme kuritegu aegus kümne aastaga.

See on sama, nagu praegu kehtiva karistusseadustiku (KarS) kohaselt. Samas sätestas KrK § 53 lg 4, et kuriteo puhul, mille eest võis karistada surmanuhtlusega, otsustas aegumise kohaldamise kohus. Karistusseadustiku kohaselt ei ole kohtule mingit pädevust antud, otsustamaks selle üle, kas aegumist kohaldada või mitte.