Kogumispensioni teise samba reformi – „raha on vaba“ – on hinnatud erinevalt. Minu arvates on see segu populistlikust poliitikast ja sotsiaalsest eksperimendist, mille põhiraskust kannavad eelkõige madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed. Teisisõnu grupid, kus tuleviku pensionivaesuse risk ja oht teha halvasti informeeritud otsuseid (ehk kaotada pensioniks kogutud raha) on kõige suurem.

Aprilli alguses saame teada, kui paljud on otsustanud võtta vastutuse ja riski, et suudavad pensioniks kogutud säästude iseseisva investeerimisega kindlustada oma pensionipõlve paremini, kui seda suudaks mõni pensionifond. On ka teine rühm lahkujaid – need, kes pelgavad riigi sõnamurdlikkust pensioni puudutavate otsuste tegemisel.