Metskitsed on parasiite täis ehk mida kuulsin telefonietendusel

Sandra Jõgeva kirjutab Barbara Lehtna teatritrupi telefonietendusest „Kuuluvus­harjutused“.

„Kuuluvusharjutused“ on okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja Barbara Lehtna rahvusvahelise teatritrupi (Jānis Balodis, Katrīna Dūka, Nahuel Cano) koostöölavastus. Teos, mille autorid ise on nimetanud telefonilavastuseks, pakub loomingulise lahenduse pikaks veninud olukorrale, kus inimestevahelisi kontakte soovitatakse miinimumini piirata ja kus kultuuri vallas on seega eriti keerulises seisus just etenduskunstid. Pole vist juhus, et kuni järjekordsete piirangute kehtestamiseni olid teatrisaalid täis, samas kui kinod on olnud juba pikemat aega kriisis. Inimesed igatsevad järelikult just vahetut, siin ja praegu elamust ning on väsinud ekraanidest ja virtuaalreaalsusest.

Barbara Lehtna koos kaaslastega pakub uutmoodi, viirusevaba kontakti publiku ja esineja vahel – klassikalise telefonikõne. Ilma pildi ja näota, ainult hääl.