Post-rock pioneeride kõige vaheldusrikkam teos

Mogwai „As the Love Continues“
8/10

Mogwai “As the Love Continues”

Rock Action

8/10

Viimastel aastatel põhiliselt filmide heliribade kirjutamisega tegelenud Šoti postroki titaanide Mogwai kümnes album algab tähendusliku tsitaadiga „...to the bin my friend, tonight we vacate Earth...“, mis kõlab justkui sämpel mõnest kultusfilmist, kuid on tegelikult Fuck Buttonsi ja Blanck Massi liikme Benjamin John Poweri unesegaduses pomisetud sõnad. See on mõnusalt kõhedusttekitav algus albumile, mis on helipildi poolest üks vaheldusrikkamaid terves Mogwai diskograafias.

Tõenäoliselt on sellele oma mõju avaldanud nende hiljutised kinematograafilised projektid, sest lugudes kõlavad koostöös Atticus Rossiga suursugused keelpillipartiid („Midnight Flit“) ja Colin Stetsoni kummituslikud saksofonihuilged („Pat Stains“). Samuti on albumil mitmeid traditsioonilisemaid rokk­ugusid, nagu „Ceiling Granny“ ja „Ritchie Sacramento“, mida veavad rasked rifid ja meloodilised refräänid. Viimane on ka ainus lugu plaadil, kus kitarrist Stuart Braithwaite ilma häälemoonutajata laulab, mis tõstab selle loo ka üheks albumi silmapaistvaimaks oma lihtsuses ja 90ndate shoegaze’i armastuses. Braithwaite pühendas selle loo kõigile oma varalahkunud muusikutest sõpradele.

„As the Love Continues“ on atmosfääriline ja mitmetahuline plaat, mis pakub iga järgneva kuulamisega aina rohkem. Kui plaadi algus on pigem ebalev ja kompab erinevaid saunde, siis alates „Dry Fantasy“ imekenast süntesaatori ja bassikäigu dialoogist hakkab see album päriselt tööle. Mogwai on ennast järjekordselt tõestanud.