Soomlaste seksuaalkäitumist on viimase poole sajandi jooksul järjepidevalt uuritud ning kuigi uuringutulemused leiavad avalikkuses alati vastukaja, pole neid kunagi tõlgendatud niimoodi nagu Eestis. Postimehes aprilli alguses avaldatud Martin Ehala artikkel „Äärmusfeminismi demograafiline kollaps“ liidab kokku kolm trendi: kahanev iive, feministlikud liikumised ja noorte naiste kasvav seksuaalne huvi teiste naiste vastu. Ainult et neid nähtusi kokku liita oleks sama, nagu püüda arvutada, kui palju kaalub üks apelsin, kui ta on teisel korrusel ja sinine. Artiklis vihjati soome seksuoloogi Osmo Kontula uuringutele. Kontula ütleb Ekspressile, et on sellisest tõlgendusest üllatunud – seksuaalse orientatsiooni või huvi ning iibe trendide seost ei olegi ta uurinud.

Veel enam: iibe vähenemisel pole mingit pistmist inimeste seiklustega seksuaalelus. Pigem paistab, et Eestis on seksuaalsusest rääkides endiselt tajuda nõukogudeaegset tabuteema-taaka.

Postimehe artikkel viitas, et lesbide osakaal on järsult kasvanud. On see nii?

Olen uurinud ja andmeid kogunud viieastmelisel Kinsey skaalal (täielikult hetero- kuni täielikult homoseksuaal, keskastmele jääb bi). Kasvanud on nende naiste (aga mitte meeste) osakaal, kes asetavad end skaala teisele tasemele ehk ütlevad, et neil on sookaaslaste suhtes mõningane huvi. Aga nad ei näe end ei bi ega geina.

FINSEXi uuringust tuleb välja, et rohkem on seksuaalset eksperimenteerimist. Ent see pole inimese identiteedi ega eelistuse küsimus, vaid pigem seikluslik käitumine. Sellist muutust on näha noorte naiste seas.

Mis selle taga on?

Need naised on rohkem uutele kogemustele avatud. Tänapäeval käivad nad ka rohkem sekspoodides.