„Avalikke vahendeid tuleb alati kasutada läbipaistvalt, lähtuvalt inimeste ühistest huvidest ning vältides huvide konflikti. Mitte ükski sent Narva maksumaksja raha ei tohi teenida kellegi erahuve.“
Need jõulised sõnad ütles peaminister Jüri Ratas 8. augustil 2018. aastal. Just oli saanud teatavaks, et kapo tegi Narvas uurimistoiminguid korruptsiooniasjas, kus kahtlusaluseks oli linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Aleksei Voronov ja veel seitse fraktsiooni liiget.
Kahtlusalused lahkusid erakonnast, Voronov istus aasta vangis. Ratas sai põhimõttekindluse eest kiita.
Kas samasugust põhimõttekindlust õnnestus tal näidata ka oma töös?
Ekspress analüüsis Riigikantselei viimaste aastate kulutusi ning avastas kümnete tuhandete eurode eest oste, mis maalivad pildi Ratase-aegsest elust Stenbocki majas. See pilt näitab, et peaministril läksid tööhoos sageli sassi riigi, erakonna ja iseenda rahakott.
Täpselt sellises võtmes pidi mööduma peaministri visiit Saaremaale ja ümbritsevatele väikesaartele ülemöödunud suvel. Esimesel päeval sõideti traktoriga Kõinastu laiule, teisel päeval laevaga Abrukale. Vahele räägiti juttu omavalitsusjuhtidega Muhumaal. Kuressaares võõrustas peaministrit sealne volikogu.
Ühesõnaga – pealtnäha tavaline maakonnavisiit, ent visiidi fotogalerii ega peaministri sotsiaalmeedia leheküljed ei näita, milline lust ja lillepidu jäi nende kohtumiste vahele ja järele.
Kenad õhtud Pädaste mõisas
Jüri Ratase kaaskonda kuulusid sel visiidil tema büroojuht Merilai, viimase asetäitja Kätlin Pääro, venekeelse meedia nõunik Katja Ljubobratets, nõunik Riho Kangur ja abi Jane Jaakson. See on täisnimekiri Ratase nii-öelda poliitilistest nõunikest. Lisaks oli kaaskonnas üks riigikantselei kommunikatsiooninõunik, kelle ülesanne oli jäädvustada ametlikud kohtumised fotodele, ning autojuht.
Neli delegatsiooni liiget – Ratas, Merilai, Pääro ja Jaakson – saabusid „Stenbocki kuldpuurist“ Muhumaale juba päev varem. Nad ööbisid ja õhtustasid Eesti ühes kallimas hotellis Pädaste mõisas. Nelja inimese ööbimine maksis 915 eurot.
Arve tasus Riigikantselei.
Samas restoranis peetud õhtusöögi arve oli koos sellelt tasutud erisoodustusmaksuga 1280 eurot ehk 320 eurot inimese kohta.
Arve tasus Riigikantselei.
Pädaste mõisa restorani Alexander peetakse Michelini tärnide kvaliteedile vastavaks, ehkki tärne tal ametlikult ei ole. Toiduvalik sõltub hooajast ning muutub tihti. Valida saab kolmekäigulise õhtusöögi ja viiekäigulise degustatsioonimenüü vahel. Neist viimane maksab 118 eurot. Mis sel õhtul menüüs oli, lakooniliselt arvelt ei selgu ning osalejad ei mäleta.
„Midagi väga erilist seal ei olnud,“ ütleb Merilai.
Saaremaa-visiit hinnaga „kõigest“ 12 000 eurot
Järgmisel päeval nägi peaministri programm ette Abruka saare külastamist. Selleks renditi purjelaev Hoppet. See kahemastiline kuunar on ainus sõjaeelsest ajast säilinud ja sõidukõlblik Eestis ehitatud purjelaev. Nii purjetas peaminister tavaliste inimeste muresid kuulama.
Selleks hetkeks oli peaministriga liitunud ka ülejäänud kaaskond Tallinnast ning Hoppeti pardal reisis ka viis kohaliku elu edendajat. Neist omakorda neli – valla kolm juhti ning üks tuntud ettevõtja – olid keskerakondlased. Nendega koos sõitis Abrukale ka parteitu vallavanem Madis Kallas.
Järgmised kaks ööd veetsid peaminister ja tema kaaskond Go Spa hotellis. Kuna samal ajal käisid Kuressaares ooperipäevad, olid hotellihinnad laes. Tavatuba maksis ligi 200 eurot öö kohta, peaministri sviit üle 300.
Kahe öö peale kokku kasvas Go Spa hotelliarve ligi 4000 euroni.
Arved tasus Riigikantselei.
Ööbimistele lisandusid kaks õhtusööki Go Spa restoranis hinnaga 878 eurot.
Arved tasus Riigikantselei.
Veel üks õhtusöök Kuursaalis maksis 437 eurot.
Arve tasus Riigikantselei.
Õhtuti külastasid peaminister ja tema meeskond ooperipäevi. Nii esimese õhtu „Padaemanda“ kui teise õhtu „Georg Otsa“ etenduse seitse piletit maksid 1047 eurot.
Arve tasus Riigikantselei.
Kõigest kahepäevase, ent kolme ööbimisega visiidi hind ulatus kokku enam kui 12 000 euroni, millele lisandus osa toitlustamise ning transpordiga seotud kulusid.
„Ma arvan, et meie tegime isegi välisvisiite odavamalt,“ ütleb varasema peaministri Taavi Rõivase büroojuht Kairi Uustulnd.
Džinn pudelist välja
Kentsakaid – ehkki mitte nii suure mastaabiga – kulusid seostub ka Ratase teiste maakonnavisiitidega. Mullu suvel sõitis peaminister näiteks Kagu-Eestisse. Reisiga seotud kulude juures on 127 eurot, mille taga raamatupidamise selgitus „joogid autosse“. Ekspress küsis selle Selveri tšeki välja. Tšeki järgi osteti autosse kaks 0,7-liitrist pudelit Normindia džinni ning toonikud. Lisaks neli pudelit alkovaba siidrit.
Peaministri Hiiumaa-sõidule ostis tema büroo mitu pakki grill-liha ja -vorsti, šašlõkki, õlled ja siidrid ning näksimiseks krõpsud-juustud-juurikad ja võileivamaterjalid. Millise üritusega see seotud oli, asjaosalised ei mäleta. Ametlikult kohtus Ratas ühel päeval Hiiumaa omavalitsuse juhtide ning teisel haigla omadega. Visiidil osalesid ainult Ratase nõunikud, seega ei oska ka riigikantselei öelda, millise reisiga seotud ürituse jaoks grilliasju vaja läks.
Ekspress teab, et sarnaseid toidukorvikesi panid protokollitöötajad peaministrile nädalavahetusteks rutiinselt kaasa, eriti kui ta läks puhkepäevi veetma oma maakoju. Enamasti oli toidupakis pudel või paar veini ning konjak, lisaks suupisted. Ratas ise küll eitab seda. „Ma ei tea, millest te räägite,“ ütleb ta.
Ekspressiga vesteldes ei anna ta vastust ka küsimusele, kas näiteks Saaremaa-visiit nii suurele delegatsioonile oli põhjendatud. Ta võtab sisse kaitseasendi ja kuulutab, et kõik kulutused „on jäänud reeglite sisse“. Kõik nõunikud oli tema sõnul vaja kaasa võtta, „sest peaminister liigubki suurema delegatsiooniga“.
See, et kulutused jäid reeglite sisse, on õige. Osa neist reeglitest lõigi just Ratas ise. 2018. aastal tekkis riigikantselei eelarvesse „peaministri büroo esinduskulude“ rida – 24 000 eurot aastas. Just nimelt tekkis, sest tagantjärele ei mäleta enam keegi hästi, kuidas see juhtus.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Eero Raun ütleb, et tekkis vajadus hakata selliseid kulusid eristama. „Antud juhul loodi eelarverida teadaolevalt peaministri [Jüri Ratase] ja eelmise riigisekretäri [Heiki Loodi] vahelise kokkuleppega.“
Selguse huvides – jutt käib peaministri ja tema büroo poolt protokollilistele kuludele lisaks tehtud kulutusest. „Protokollilisteks“ peetakse valitsuse ja valitsusjuhi tavapärast ja ametlikku teenindamist ning esinduskulusid: külaliste teenindamine, vastuvõttude korraldamine ning ametlike kingituste, meenete ja lillede ostmine. Need on alati olnud Riigikantselei eelarves.
Siin on jutt uuest eelarvereast peaministri esinduskuludeks. Neid omakorda ei tohi segi ajada peaministrile ette nähtud esindustasu ehk regulaarse palgalisaga isiklike esinduskulude katteks.
Kingid Sarapuule, Savisaarele, Kallole… Ratas pidas omasid meeles
Ratase käekiri on kingituste ja sünnipäevakinkide tegemine ning külaliste võõrustamine. Algul läksid need kulud Riigikantselei protokollieelarvesse, nagu ka varasemate peaministrite ajal. Kuna kulude maht muudkui kasvas, hakkas seegi Riigikantseleis peavalu tekitama. Seejärel loodi nii-öelda kingituste eelarve, mille üle otsustamine anti samuti peaministri büroojuhi kätte.
Järgmise kolme aasta jooksul kulus sellistele esinduskuludele üle 67 000 euro. Tuleb rõhutada: osa neist kuludest on täiesti normaalsed ning peaministril peabki olema võimalus saata juubeli puhul lillekimpe väärikatele kultuuritegelastele ning pidada meenega meeles edukaid sportlasi.
Enam kui 100 eurot väärt kingitus – lilled, pleed ja laualipp – Kersti Sarapuule. Juubelikingitus Tallinna abilinnapeale Merike Martinsonile. 135 euro eest lilled ja konjak Edgar Savisaarele. Sünnipäevakingitus Keskerakonna korruptsiooniskandaali teisele võtmetegelasele Kalev Kallole. Samalaadsed õnnitlused Anneli Otile, kes oli sel hetkel tavaline riigikogu liige, ning Mailis Repsile, kes sel hetkel enam ei olnud minister. Lilled ja veinipudel sünnipäeva puhul europarlamendi saadikule Yana Toomile. Teistest erakondadest pärit saadikuid pidas Ratas meeles vaid üksikutel kordadel – ühe korra Aivar Kokka ja samuti korra Aivar Sõerdit.
Ühekaupa võetuna ei ole need kingitused üle mõistuse kulukad, vaid jäävad enamasti 30 ja 150 euro vahele. Võiks öelda, et mis siis sellest, peaministril peavadki olema vabamad käed. Ent selliste kingituste kogusumma ulatub tuhandete eurodeni ning ennekõike peegeldavad need fakti, et Jüri Ratas on Keskerakonna juht. Seost valitsuse juhtimisega on keerulisem näha.
Merilai ütleb, et keskerakondlastele tehtud kingituste tagant ei paista mingit erakondlikku seost. „Kingitus või lillekimp haarati tavaliselt kaasa, kui peaminister läks näiteks riigikogusse ja teadis, et puutub seal kokku inimesega, kellel on sünnipäev. Kuna ta suhtles seal arusaadavalt rohkem Keskerakonna fraktsiooni inimestega, siis oli ka tõenäolisem, et sünnipäevalaps oli sellest erakonnast,“ selgitab ta. „Ei olnud viisakas jätta õnnitlemata.“
„Peaministri tänu“ sildi all läksid kingitused endistele mõjukatele keskerakondlastele – täna Reformierakonna nimekirjas, ent aktiivsest poliitikas tagasi tõmbunud – Ain Seppikule ja Toomas Varekile. Kolm korda lilled või kingitus Kodulinna maja juhile Tiina Mägile, neist ühel korral selgitusega „kevade alguse puhul“. Konjakipudel koos lilledega „Mister Korvpalliks“ nimetatud Kalle Põdrale. Nõmme Vanameeste Klubile 135 euro eest bowling’u-pall koos kotiga.
Need on vaid mõned näited tehtud kingituste pikast reast, mis riigikantselei taastas Ekspressi teabenõuete alusel. Ka kantselei tunnistab, et see ei ole täielik nimekiri. Tegelikkuses oli kingitusi märksa rohkem, ent riigikantseleil puudub ülevaade, kellele need määratud olid.
Kelle kõhtu lõigati: kodanik Jüri Ratase või maksumaksja oma?
Üle-eelmise aasta augusti lõpus sattus Ratas ootamatult haiglasse ning talle tehti soolepõletiku tõttu operatsioon. Kui peaminister mõned päevad hiljem tööle naasis, otsustas ta Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti tänada lillekimbuga. Lillebuketi arve tuli Riigikantseleile. Kuidas on need kingitused seotud peaministri tööga ehk vabariigi valitsuse juhtimisega, jääb segaseks.
„Kõik need päevad, kuud ja aastad olen teinud seda tööd, et olla iga päev peaminister kõigile Eesti elanikele,“ vastab Ratas küsimusele, kuidas ta eristas iseenda jaoks oma rolle peaministrina, erakonna esimehena ja eraisikuna ning sellest lähtuvalt ka kulude tegemist.
Peaminister nagu kõik teisedki ministrid saab iga kuu oma palgale lisaks 20 protsenti esinduskulude katteks. See on raha, mille puhul ei tule esitada hüvitamiseks ühtegi tšekki ega arvet, vaid see makstakse täismahus otse peo peale. Peaministri palga puhul on see üle 1300 euro kuus. Miks ei võiks kingitusi, mis pole kuidagi seotud riigi juhtimisega, teha selle raha eest, nagu see varem on olnud? Ja kingitusi erakonnakaaslastele või valijatele kampaaniaüritustel näiteks erakonna rahast?
„Olen lähtunud kõikidest nendest reeglitest, mis on Riigikantselei ette pannud. Nagu ma ütlesin, on kõik kohtumised olnud peaministriga. Jään selle vastuse juurde,“ ütleb Ratas.
Valimiskringlid maksumaksja toel?
Kui lähenema hakkasid 2019. aasta Riigikogu valimised, tekkis peaministri esinduskuludesse uus kululiik: maksumaksja poolt hüvitatud kringlid ja koogid. Need võeti kaasa kohtumistele (peamiselt eakate) valijatega, mida hakkas järsku toimuma märgatavalt sagedamini.
Igale poole võeti kaasa kringleid ning kooke. Ning iga kord tasus nende eest Riigikantselei.
Kui valimised läbi said, siis selliseid kulutusi enam ei tekkinud.
Ratase teise valitsuse aegne büroojuht Merilai ütleb, et tema südametunnistus on puhas ning erakondlikke kulusid ei oleks ta lubanud teha. Sama ütleb Tanel Kiik, kes pidas sama ametit enne Merilaid. „Ma arvan, et selliseid kohtumisi leiab igalt aastalt,“ lausub ta.
Millegipärast neid kohtumisi pärast valimisi siiski eriti ei leia või vähemalt ei paista neid Riigikantselei kuluaruannetes.
Kui arve põhjal otsustada, olid suurimad teened valitsuse püsimisel Isamaa esimehel Helir-Valdor Seederil – tema tort ja vein olid teistest märksa hinnalisemad.
Kringlid ja tordid on olnud Jüri Ratase leivanumber. 2018. aastal kirjutas Ekspress Ratase 40 aasta juubelile pühendatud loos sellest, kuidas ta valijatega kohtuma minnes tihti kringli kaasa võtab.
Ent tollal me ei teadnud, et sageli on need kringlid ostetud maksumaksja, mitte erakonna raha eest.
Mõnitasid liitlast? Selle eest saad mansetinööbid!
Kui arve põhjal otsustada, olid suurimad teened valitsuse püsimisel Isamaa esimehel Helir-Valdor Seederil – tema tort ja vein olid teistest märksa hinnalisemad.
Vaevalt kolm nädalat hiljem oli Mart Helme sunnitud ameti siiski maha panema, kuna mõnitas raadioeetris värskelt USA presidendiks valitud Joe Bidenit. Tänutäheks ametist lahkumise eest kinkis Ratas Helmele 127 eurot maksvad mansetinööbid. Arve tasus Riigikantselei.
Valitsuse hoogsa peoelu lobises välja Martin Helme
Ekspress hakkas Ratase kulutuste teemat uurima tänavu jaanuari lõpus, kui tema valitsus oli korruptsiooniskandaalide all kokku varisenud ning oravad keskerakondlastega äsja uue liidu loonud. Meie huvi tärkas toona ühe rahvusringhäälingu artikli peale.
Selles tsiteeriti Martin Helmet, kes rääkis, kui keeruline on Kaja Kallasel vedada koalitsiooni, kui Keskerakonna kõige mõjukamad liikmed Jüri Ratas ja Mailis Reps ei kuulu valitsusse. Martin Helme rääkis, kuidas koalitsiooninõukogu tegeleb eelkõige riigikogu hääletustega ning sujuvaks koostööks valitsuse tasemel sellest ei piisa. „See on liiga piiratud formaat, et tegelikult tegeleda valitsuse poliitikaga. Kõigele lisaks valitsuse poliitika on ju see, mida riigikogusse ju üldse saadetakse.“
Ehkki Helme väitel koalitsiooninõukogus valitsuse asjadega ei tegeletud ning see formaat on riigikogu jaoks (ka Merilai nimetab seda üritust parlamendikeskseks), tasus koalitsiooninõukogu toitlustamise arved ikkagi riigikantselei ehk Stenbocki maja. Kui 2018. aastal ulatusid need 70–80 euroni nädalas, siis alates 2019. aastast juba püsivalt üle 100 euro. Arvete summa kokku – üle 7000 euro.
Kui varem oli koalitsiooninõukogu pikaleveninud koosolekule ehk küpsist ja võileiba tellitud, siis nüüd hakkasid kohale veerema ka auravad praekärud. Ligi 70 korda telliti toitu varem erakonnakaaslasele Aivar Riisalule kuulunud firmast JAHH Catering. Sama firma toitlustas ka 2018. aastal Jüri Ratase vastuvõttu Rahvarinde 30. aastapäevale pühendatud konverentsi järel. Ehkki konverentsi korraldasid MTÜ Eestimaa Rahvarinde Pärimusselts ja Rahvarinde Muuseum, tasuti vastuvõtu kulud (4800 eurot) peaministri esinduskulude ehk Riigikantselei eelarvest.
Samas ERRi uudises mainis Helme, et uus valitsus peab koalitsiooninõukogule lisaks leidma veel „mingi teise formaadi“. „Eelmise valitsuse ajal oli selleks formaadiks nii-öelda õhtusöögid Stenbockis,“ rääkis Helme.
Just see viimane lause panigi Ekspressi kõrvu teritama. Kunagi varem pole sellisest ürituste sarjast räägitud. Küsisime riigikantseleist järele, milliseid õhtusööke valitsus Stenbocki majas pidas, kui sageli ning mis see maksis.
Riigikantselei väljastas meile tabeli Stenbocki majas toimunud peaministri õhtusöökidest, mis ei olnud seotud protokolliliste üritustega. See tähendab, et need ei olnud peaministri ametlikud kohtumised. Kellega ja mis puhul neid õhtusööke peeti, riigikantselei aga ei teagi.
Ainuüksi 2020. aastal oli selliseid õhtusööke kokku enam kui 30 korral, need maksid kokku üle 6200 euro. Toitlustust telliti Platzi restoranist Rotermanni kvartalis, Kalamaja Sesoonist, endise presidendi koka Inga Paenurme restoranist Markofka ning alates sügisest varasema Hilton Park Hotelli ja restorani Riis peakoka Lauri Tomingase firmalt, mis asus samal ajal pidama ka Stenbocki maja kohvikut.
Alates septembrist, kui kriisid võimuerakondade vahel sagenesid, muutusid sellised õhtusöögid iganädalaseks.
Taavi Rõivas lasi ehitada Stenbocki majja ametikorteri
Nendele õhtusöökidele kogunes enamasti igast erakonnast kaks mõjukamat esindajat: Keskerakonnast peaministri kõrval Reps, EKREst mõlemad Helmed ning Isamaast Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu.
„Need õhtusöögid olid nagu tehisintellekt. Teemad, mida valitsus ei suutnud ära otsustada, söödeti sinna sisse ja keegi täpselt ei tea, kuidas see must kast töötas, aga järsku olid hommikul mingid imelikud kokkulepped sündinud.“
„Kas see oli tülide lahendamise koht? Ega rõõmudega ei olnud põhjust kokku istuda küll,“ meenutab Urmas Reinsalu. „Kui oli pahandus, oli õhustik väga jäine. Kui oli olukord selline, et kas mingi jama oli lahendatud või jama ei olnudki majas, siis oli see hoopis soojem ja pingevabam.“
Kuna ametnikke kohale ei kutsutud, hakkasid nood neid õhtusööke kutsuma „mustaks kastiks“. „See oli nagu tehisintellekt. Teemad, mida valitsus ei suutnud ära otsustada, söödeti sinna sisse ja keegi täpselt ei tea, kuidas see kast töötas, aga järsku olid hommikul mingid imelikud kokkulepped sündinud,“ meenutab üks ametnik.
„Musta kasti“ õhtusöögid toimusid Stenbocki niinimetatud hoovimajas. See on hoone, millest seni ei ole ajakirjanduses palju juttu olnud. Riik ostis selle kümme aastat tagasi pooleteise miljoni euro eest ilma suurema plaanita, kuna hoone eraomandusse jätmises nähti julgeolekuriski. Nimelt asub maja riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo tööruumide kõrval.
Veini oli, konjakit oli, riik sai juhitud
Just nendes ruumides peetigi õhtusööke. Toitlustus restoranidest üle Tallinna, alkohol riigikantselei varudest. Ekspressile on kirjeldatud, kuidas nõupidajad tundsid end veini- ja konjakipudelite kapist haaramisel vabalt ning mitmelgi korral lõppesid need koosolekud öötundidel ja lõbusas meeleolus.
„Kui küsimus on see, kas seal käisid suured joomapeod... Veinipudelid olid, kapis ja laua peal. Napsid olid küll jah,“ räägib Reinsalu, aga joomaks ega peoks seda siiski ei nimeta.
Ratas ütleb, et need õhtusöögid olid hea võimalus arutada teemasid, kus oli näha, et need ei liigu või mis vajasid ekstra arutelu. „Ei ütleks, et see oli tülide lahendamise koht, aga koht, kus probleemid olid üleval ja mida ei olnud muidu võimalik maha võtta.“
Ta nimetab neid töisteks nõupidamisteks, mis kasvasid üle järgmiseks päevaks, hiliste öötundideni või varaste hommikutundideni.
Eesti rahvas lihtsalt ei teadnud, kui usinalt ning ennastsalgavalt, isegi uneajast Jüri Ratas ja tema ministrid meid teenisid.
Ja me kõik võime vaid teha panuseid, kui uhked hommikueined, peened lõunad ja lõõgastavad õhtusöögid hakkavad toimuma siis, kui Jüri Ratas juhtub saama Kadrioru lossi uueks peremeheks.
