Vahur Afanasjev (24. VIII 1979 – 10. V 2021) in memoriam
Afanasjev avaldas luulet ja romaane alates 1995. aastast. Ta avaldas seitse luulekogu, kolm romaani, jutustusi ja reisikirju. Tema olulisemaks teoseks jääb Peipsi vanausulistest kõnelev mastaapne ajalooline romaan „Serafima ja Bogdan“, mille käsikiri võitis 2017. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese koha. Romaan ilmus sama aasta lõpus ja vene keeles 2019. aastal. Balzaciliku haardega, Peipsiveere vanausulistest kõnelevast romaanist sai müügihitt. Sel suvel jõuab "Serafima ja Bogdan" ka teatrilavale.
Väga tähelepanuväärne on tema luulekogu „Tünsamäe tigu“ (2015), mis Peipsiveere kandi topograafiat ja keerulisi minevikusündmusi tundlikult ja pieteeditundeliselt uuesti elama paneb. Luulekogu pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. aasta luuleauhinna. Afanasjev tegeles ka helikunstiga – kirjutas arvutimuusikat ja laulusõnu teistele esitajatele. Ta avaldas arvamusartikleid, teise seas ka Eesti Ekspressile, kus ta töötas aastatel 2012-2013 kultuurilisas Areen kirjandustoimetajana.
Tema viimaseks jäänud, globaalse haardega romaani „Õitsengu äärel“ sündmused käivitab 2028. aastal asteroid Apophis, mis ähvardab rammida planeet Maad ja hävitada siin elu ning tsivilisatsiooni. Arvustaja Raul Sulbi kirjutas selle kohta Ekspressis, et „kirjaniku väga täpsed ja tabavad tähelepanekud elu ja inimkäitumise kohta poevad kindlasti naha vahele, nendega saab äratundvalt nõustuda“.
Intervjuus Sirbile esitati talle küsimus: „Sa oled päris palju teinud ka. Palun defineeri Vahur Afanasjev.“ „See on väga keeruline,“ vastas ta. „Olen ikka mõtelnud sellele, et kui seisan Peetruse ees ja seal järjest küsitakse inimeste käest, kes sa oled, või kui tulnukad teevad loomaaia ja uurivad, mis loom sa oled, siis mõni inimene saab öelda: "Tere, mina olen Toomas, olen lukksepp" või "Tere, mina olen Helgi, korrektor". Mina ei saa.“ Oma mõtet selgitades rõhutas ta, et kõige tähtsam on inimesele loominguline eneseteostus.
