Mõni aasta tagasi, kui Harju Maakohus töötas veel Tallinnas Liivalaia tänaval. Läksin ühe tapmisasja eelistungile.

Kohtusaali ukse taga ootas tagasihoidliku olemisega vanem inimene. Ta ei näinud välja nagu prokurör ega advokaat, kellest paljusid ma nägupidi tean. Astusin ligi, tutvustasin ennast ja küsisin, kas ta läheb samale istungile. Selgus, et tema lähedane oli tapetud ning inimene ise oli tunnistatud kriminaalmenetluse seisukohalt kannatanuks. Avaldasin kaastunnet, aga me ei jõudnud eriti rääkida, sest saabus prokurör ja meid kutsuti kohtusaali.

Minul tuli sealt kohe väljuda, sest prokuröri nõudmisel kuulutas kohtunik eelistungi isikuandmete kaitseks kinniseks. Jõudsin napilt toimetusse tagasi, kui sain telefonikõne. Minu üllatuseks helistas tapetu lähedane, kel oli tekkinud kohtusaalis prokuröriga terav tüli.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega