Veel pandeemia alguses tundus, et Rootsi on kõik läbi hammustanud. Peaepidemioloog Anders Tegnellist sai ülemaailmne kuulsus ja uudiseid Stockholmist jõudis rahvusvahelisse meediasse iga päev. Erinevalt kõigist teistest otsustasid rootslased, et viirusega tuleb õppida lihtsalt koos elama. Elu jätkus sisuliselt piiranguteta, samal ajal kui üle Põhjalahe tõmbasid soomlased järsult kõiki tegemisi koomale.

Poolteist aastat hiljem on selge, kumb strateegia end õigustas. Rootsis jäi haigeks üle miljoni inimese ja suri üle 14 000, Soomes haigestus aga 90 000 ning surmasid on seni veidi üle 900. Olgugi et Rootsis elab kaks korda rohkem inimesi, on nende arvude erinevus rohkem kui kümnekordne. Soome tulemus on absoluutarvudes parem isegi neli korda väiksemast Eestist.

Kuid põhjanaabritele ei toonud edu üksnes piiride sulgemine või siseriiklikud piirangud – seda teed läks ju enamik riike. „Nende ettevalmistus on tasemel, millest võime Rootsis ainult und näha,“ kirjeldab Tegnell praegu. Kuidas küll?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega