Peeter Sauter kui lihtsa joodiku hääl

Peeter Sauteri „Surm Bulgaarias. Kõik hinnas“ mõjub ootamatult lummavalt.

Peeter Sauterist sai sisuliselt kohe pärast romaani „Indigo“ (1990) ilmumist klassik ja kultuskirjanik, varsti ka tunnustatud ja auhinnatud autor. Ta on olnud aastakümneid produktiivne kirjutaja, kasutades materjalina varjamatult oma elu. „Indigost“ saadik on ta kirjeldanud pretensioonitult argielu, mis võiks olla paljude igapäev, tehes seda teadvusvoolu meetodil, luues kõigele kirjeldatavale fooniks omamoodi meditatiivse meeleolu. Sauter kirjeldab sihitut või siis sihipärast ringilonkimist, rohkem või vähem keerulisi inimsuhteid, ka haigusi ja seisundeid – aga kõige rohkem alkoholismi.

Arvestades selle levikut Eestis, võibki ehk öelda, et kui poleks Peeter Sauterit, puuduks Eesti kirjanduses lihtsa joodiku hääl ja tolle vaatenurk elule. See oleks ju ometi kaotus?

Just selle mõtteni jõudsin, lugedes üle aastate Sauterit ja tema viimast teost „Surm Bulgaarias“. See tagasihoidlik ja õhukesevõitu Loomingu Raamatukogu köide osutub kohe alguses teoseks, mis mõjub ootamatult lummavalt. Lugu teineteisest tüdinud alkohoolikutest abielupaarist, kes sõidavad odavale puhkusereisile Bulgaariasse Kuldsetele Liivadele. Seal ilmneb mehel ootamatu, aga eluohtlik terviseprobleem. Selle tagajärjel peab ta kahenädalasest „kõik hinnas“ pakettreisist veetma kümme päeva kohaliku haigla kopsuravi intensiivpalatis. Ja ongi vist tegevuse poolest kõik.

Pean tunnistama, et mulle avaldas kõige rohkem muljet raamatu esimene pool – kiretult edasi antud joodikuelu, täis selle eluviisi puhul ette tulevate igapäevaprobleemide sujuvaid lahendusi. Kuidas juua end teel lennujaama ennetavalt täis? Kas taksojuht saab oma autos lahtikorgitud viinapudelit märgates pahaseks? Kus lennujaama territooriumil on müügil kõige odavam õlu? Kuidas juua salaja lennukis oma alkoholi? (Vihje: tellida jääteed, aga valada põues olnud pudelist sama värvi ürdilikööri juurde!) Mida öelda stjuardessile, kui jääd talle oma õllepurkidega vahele? Ja lõpuks – kuidas põhjustab alkoholism kopsutrombi? Väga depressiivsel kombel omamoodi legendaarset „Hirmu ja jälestust Las Vegases“ meenutav kulgemine, julgen isegi öelda: selle raamatu kurvameelne alkoholiversioon.

Samal ajal on tekkinud ühiskondlik debatt end Balti jaama trammipeatuses sisse seadnud lõppstaadiumi alkohoolikute üle. „Lugege Sauterit,“ tahaks neile ühiskondliku moraali kaitsjatele öelda.