Peedu (35) on väga hea kõneleja. Arusaadavalt on jutuaineks peamiselt muusika, iseäranis kontrabassiga seonduv, ning Peedu suudab kõik arusaadavaks teha ka inimesele, kelle baasteadmised bassist piirduvadki kontrabassi visuaalse äratundmisega. Mõnd teemat selgitades tõstab Peedu selle argiellu, näiteks laval improviseerimist kirjeldab nii: „Kui ma kohtun võõra inimesega liftis või rongis, võin ju pärast paari sõna vahetamist hakata temaga rääkima. Mõlemad oleme ära õppinud sõnad ja saame moodustada lauseid. Hea impro tunnetab konteksti, mõnesse on ka konflikt sisse kirjutatud ning vestluskaaslased ei väldi väitlemist.“

Mõne päeva pärast on Peedul oluline sündmus. Ta kirjutas kontrabassile ja keelpilliorkestrile teose „Hiiglase hällilaulud“ ning selle maailma esmaettekandel astub ta üles solistina. Ent kes on too hiiglane?