Sõja algus 22. juunil 1941 oli eestlastele suur rõõmupäev

Saksamaa kallaletung N Liidule äratas eesti rahvas lootusekiire. Paljud haarasid relvad, et maa vabastamisele kaasa aidata.

Saksa vägede sissetung ja kiire edasiliikumine oli signaaliks eestlastele – nüüd on aeg astuda võitlusse punavene okupantidega. Lahingutegevust Eestis juulis-augustis 1941 on tabavalt nimetatud Suvesõjaks. See oli maa vabastamine punase ikke alt, milles suurt rolli mängisid eestlased ise, kes väga sageli olid võimu enda kätte haaranud juba enne Saksa vägede saabumist. „Sood ja metsad olid neil päevil tihedamalt inimasustatud kui talud ja põllud. Levis ütelus, et metsad ja sood on Eesti territoorium, põllud ja talud aga vaenlasest okupeeritud maa. Igal pool tekkis omakaitse,“ on seda aega kirjeldanud kirjanik Juhan Jaik.