Pühapäevaõhtune finaal võinuks olla Inglise jalgpallile tõeline katarsis. Üle poole sajandi püsinud valu võinuks kaduda, kui vaid üks viimasest kolmest penaltist oleks õnnestunud. Kuid Inglismaa kaotas ja üks tore lugu jäi ilusa lõputa. Finaal paljastas hoopis, kui suur lõhe valitseb inglaste noore, vahelduseks tõeliselt sümpaatse meeskonna ning Londoni-välise Inglismaa ja selle konservatiivse eliidi vahel.

Olgugi et inglaste üha silmapaistvamad tulemused võimaldasid luua ettekujutust, kuidas kogu riik ühes taktis hingab, võis seda kurba lõppu ennustada juba mitu mängu tagasi.