Kultuuriminister Anneli Ott on juba nädal aega vaktsineerimise teemadega kimpus. Ta ei poolda mõtet, et ühiskonnas võiks näiteks meelelahutuses uksed avatud olla neile, kes täielikult vaktsineeritud. Tema hinnangul on tegu survestamisega ja seda vaktsineerimise puhul teha ei tohiks, isegi kui see aitab ühiskonda avatuna hoida. Väidetavalt ei ole Ott ka ise vaktsineeritud, selle teema üle ta arutleda ei soovi. (Märkuseks: enne vaktsineerimist tasub muidugi perearstiga nõu pidada ja kui arst soovitab mitte vaktsineerida, siis nii tulebki talitada.)

Oti erakonnakaaslane, Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigikogus, Jaanus Karilaid kommenteeris Eesti Päevalehele, et küllap ei ole Ott veel kursis piisavate teaduslike tõenditega sellest, miks vaktsineerida. Ajakirjanik Vilja Kiislerile antud intervjuus ei taganenud Ott oma põhimõtetest ning viitas suisa, et kuna ta ei ole viroloog, ei pea ta end pädevaks vaktsineerimist soovitama.

Kuna ühiskonnas on viiruse levik tõusuteel ja Eestis vaktsineerimine toppamas, otsib valitsus pingsalt viise, kuidas inimesi taas kiiremini vaktsineerima meelitada. Väide, justkui pole olemas piisavalt teaduslikku infot sellest, kuidas vaktsineerimine aitab pandeemiat peatada, ei pea kuidagi paika.

Järgnevalt seitse põhjendust, miks vaktsineerida ja utsitada teisigi seda tegema.