19. augustil 1991 enne kella 6 äratas mind ärev telefonikõne emalt Tallinnas: „Lülita televiisor sisse. Nõukogude Liidus on riigipööre.“ Unesegasena kargasin püsti ja klõpsisin kanalid läbi. Kõikjalt tuli klassikaline muusika, mida NSV Liidus tarvitseti lasta eriti traagiliste sündmuste korral. Täistunnil luges surmtõsine diktor ette teate president Gorbatšovi „haigestumisest“ ja erakorralise komitee moodustamisest.

Ma olin noorukese uudisteagentuuri BNS asutaja ja juht. See telefonikõne äratas mind BNSi Moskva büroo diivanil. Olin sel ööl maganud vaid mõned tunnid – miks nii, sellest allpool.

BNS oli esimene maailma meediakanal, mis riigipöördest teatas – seda enne, kui see välja kuulutati, ja ise sellest aru saamata.