„Alar Karis,” hõikas daam tumedas kleidis üle riigikogu saali ja hakkas hääli lugema.

11, 12, 13, 14.

Teisedki proovisid pingsalt jälgida valimiskogu. Loendasid nad ju hääli omaette, vaikselt, mitu korda ja riigikogus kõikide silmade ja kaamerate all. Ent presidendivalimiste kollaste sedelite summa sai distantsilt rehkendades erinev: kes sai 64, kes 68. Selgust ei olnud.

24, 25, 26.

Karis istub jalg üle põlve, käed süles, sõrmepidi ristis. Pealtnäha vankumatu rahuga Karis, kuid üha kiirema hingamisega liikuv keha võiks justkui reeta sisemist ärevust. Enne hääletamise algust kostis ta, et temal pole närveerimist. Valik ei sõltu ju temast. Ja mis siis, kui ka ei valita ära – järgmine päev olekski sümboolsem. Neliteist aastat tagasi sai temast 31. augustil Tartu ülikooli rektor.

31, 32, 33, 34.