10–15 aastat tagasi läksime investeerimiseks pangakontorisse, avasime konto ning pank paigutas meie raha meie eest. Enamiku kasumist teenis pank, aga samas olid ka riskid madalad. Samas oli rikkamatel inimestel variant laenata enda tingimustel otse raha neile, kellele pank laenu ei andnud, ent see tähendas suuremat kulu ja aega, sest kõik taustauuringud, lepingud, notaris käigud jms pidi ise korraldama.

Kõik aga muutus 2008. aasta finantskriisi järel. Tekkisid fintech’id ja alternatiivsed finantseerijad, kes tahtsid teha asju paremini kui varem, pakkudes paremat teenust, kliendikogemust ning teha seda kõike kiiremini ja kuluefektiivsemalt. Leiti, et paljude inimeste raha koondades saab investeerida suurematesse tehingutesse ning kuigi riskid on suuremad kui näiteks pangahoiuste puhul, saavad investeerijad ise kogu tootluse. Ühisrahastuste süsteemid põhinevad enamasti digitaalsel tehnoloogial ja protsessidel ning nende otsustusprotsess on pankadest kordades kiirem. See on ikka nii, et kui mingi asi ei toimi hästi, püütakse paremini teha ehk siis senise universaalpanganduse asemel vajasid nii laenuvõtjad kui ka investeerijad kiiremaid otsuseid ja tulemusi. Ja nii kombineeritakse ühisrahastusplatvormis investeeringud, teadmised ja inimesed, kellel on soovi selles põnevas investeerimismaailmas kaasa lüüa.

Kuidas on ühisrahastus seaduslikult reguleeritud?


Investeerimine algab endiselt konto avamisest, aga täna toimub see kiirelt, veebipõhiselt ja kontaktivabalt. Kontolt on näha kõik õigused, sinna saab kanda raha, valida oma investeeringuobjektid, sõlmida lepinguid. Laenuvõtja saab seda kapitali kasutada ja investorid hakkavad tootlust saama. Loomulikult teeme meie omalt poolt esmalt laenuvõtjatele põhjaliku taustakontrolli.

Platvormid ei ole riigipõhised, vaid nende kohta võeti eelmisel aastal Euroopa parlamendis vastu ühisrahastuse üleeuroopaline regulatsioon. Tänu sellele on lihtsam platvormidel oma äri piiriüleselt laiendada ehk kui sul on litsents juba olemas, ei pea seda enam igas riigis eraldi taotlema. Samuti tõstab see sektori usaldusväärsust, sest lisaks eneseregulatsioonile, mida oleme seni ühisrahastuse hea tava raames rakendanud, või riikidepõhisele litsentsile, näiteks Leedus, Soomes ja Suurbritannias, hindab ja jälgib platvorme ka riiklik järelevalve.

Kas ja kuidas mõjutas näiteks EstateGuru senine regulatsioonide puudumine?


Ei ole kahtlustki, et vähesed piirangud lihtsustasid oluliselt meie tegevust. Reguleerimise mõttes on pangandus äärmuslik näide, ülereguleeritus on pärssinud kogu sektori arenguid ja võimaldanud fintech’ide esiletõusu. Samas on sellel ka negatiivne aspekt, sest osa platvorme on seda ära kasutanud halvas mõttes ning kogu valdkonna reputatsioon on kannatada saanud. Seetõttu olemegi võtnud seisukoha, et reguleerime end nendes riikides, kus regulatsioonid olemas on. Samuti oleme aktiivselt olnud kaasatud üleeuroopalise regulatsiooni väljatöötamisse. Seega, kuigi vähene reguleeritus on meie tegevust lihtsustanud, usume kindlalt, et pikaajaliselt on selle valdkonna arengu jaoks vaja ühist üleeuroopalist regulatsiooni. Sellega ongi kogu valdkond jõudnud nii-öelda küpsuse faasi ning suuremad turuosalised toimetavad kindlatel alustaladel. Üleeuroopalise määruse taustal töötab ka Eesti Rahandusministeerium välja siseriikliku regulatsiooni, mis on mõnevõrra laiem kui Euroopas, kuid oluline on, et siseriiklik määrus ei oleks rangem kui Euroopas kehtiv.

Mis on Eesti inimese kindel valik, kui temaga investeerimisest rääkida?


Eestlased on kinnisvarausku ja seda näitab ka praegune kinnisvara hinnaralli. Absoluutselt igal inimesel on mingi kogemus kinnisvaraga, olgu see läbi kodu rentimise või ostmise. Samuti kaotasid 2000. aasta dot-com bubble’i ajal paljud jaekliendid suures koguses raha ja selle põlvkonna investoritel ei ole usk aktsiaturgudesse täielikult taastunud. Pigem eelistaks inimesed midagi füüsilist ja käega katsutavat nagu kinnisvara. Usku suurendab kindlasti ka see, et pärast viimast suuremat kinnisvaraturu langust on kinnisvara hinnad täielikult taastunud.

Muide, Eurostati andmetel on just Eesti see riik Euroopas, kus viimase kümne aasta jooksul on kinnisvara hinnad kõige enam kasvanud ning ei ole näha kasvu aeglustumist. Ajalooliselt on meie investeeringute tootlus olnud üle 10% aastas! Raske on leida teist sama soodsa riski ja tulusuhtega investeerimisvõimalust. Ja meie pakutav ärimudel on just seetõttu unikaalne nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt, sest iga meie laenuprojekti garanteerib esimese järgu hüpoteek.

Aga mis saab kogumishoiustest ja teistest traditsioonilistest pangatoodetest?


See muutub ja just praegu ning seda nii investoreid kui ka laenuvõtjaid silmas pidades. Eestlased saavad järjest jõukamaks ning koos sellega kasvab teadlikkus ja arusaam majandusest. Kogumishoiustele makstavad madalad intressid ei ole enam kaugeltki atraktiivsed uuele põlvkonnale – eestlastel on täna ligikaudu 100 000 väärtpaberikontot ja pooltel neist on raha peal, mis tähendab, et ainult 6% inimestest tegeleb oma raha kasvatamisega aktiivselt. Enamus hoiab seda jätkuvalt „kodus padja all” või pangahoiustel, kus inflatsioon pidevalt raha väärtust hävitab.

Seega on eneseharimine neis küsimustes hetkel kriitilise tähtsusega ning mul on väga hea meel, et Eestis rahatarkuse edendamisega nii aktiivselt tegeletakse. Valiku mitmekesisus aitab tõsta kvaliteeti ning pakub rahakogujatele võimaluse paremini oma riske maandada. Sama käib laenuvõtjate kohta: kui esimestel aastatel olid nendeks peamiselt väikearendajad, siis üha enam jõuab meieni ka suuri ettevõtteid, sest teatud puhkudel on kiirus ja efektiivsus projekti edukuse võti.

Meie EstateGurus näeme, et ühel hetkel on ka traditsioonilistele laenajatele, näiteks pankadele, kasulikum läbi meie platvormi laenu anda. See on lihtsalt niivõrd palju parema kvaliteedi ja hinnaga ning samuti suurema hajutatusega. Lähiaastatel katame ära kogu Euroopa, nii et laenuandjad saavad valida kas laenata Baltikumi, Saksamaale, Suurbritanniasse või Hispaaniasse ning ehitada niimoodi portfellid, mida neil endil on raske kokku panna.

Kuidas mõjutab käesolev kriis inimeste julgust investeerida?


Loomulikult ei pääse koroonaviirusest ka ühisrahastusplatvormid, aga pigem sattusid probleemidesse need platvormid, kus ei olnud eneseregulatsiooni ja selle kirjeldatud praktikaid piisavalt tõsiselt võetud. Edukad olid kriisis need, kes tegelevad järjepidevalt eneseregulatsiooniga, on juba mõne regulaatori juures reguleeritud, auditeerivad majandustulemusi ning muuhulgas rakendavad avatud kommunikatsiooni põhimõtteid.

Kuhu soovitad inimestel täna investeerida?


Mina usun ja julgen ka seda öelda, et investeerimine muudab inimeste elusid paremuse suunas. Ja iga edukas investeerimisportfell vajab head hajutatust. Igaüks peab enda jaoks ise lõplikult oma riskiisu defineerima ja investeerimise plaani koostama, aga kuldreegel on see, et hajutades investeeringuid ja investeerides erinevatesse varaklassidesse, on võimalik riske minimeerida ning elada finantsilises mõttes turvalist elu. Investeerima peaks erinevatesse varaklassidesse, et riskid võimalikult madalaks viia ning elada finantsilises mõttes turvalist elu. Kinnisvaraga tagatud lühiajalised laenud on kohe kindlasti osa sellest portfellist, sest pakuvad igakuiselt fikseeritud intressiga rahavoogu.

Vaata lisa EstateGuru investeerimisvõimaluste kohta estateguru.co

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvuge finantsteenuse tingimustega ja vajadusel konsulteerige meie spetsialistidega.