„Inimesed oleks nagu ära unustanud vahepeal õpitu ja hooletumaks muutunud,“ märgib teadusnõukoja liige ja TÜ kliinikumi arst-õppejõud Pilleriin Soodla. Suur hulk suvisest nakatumislainest tekkis inimestest, kes kirjutasid kurgu kraapimise, tilkuva nina ja palaviku autokonditsioneerist saadud külmetuse arvele. Tegelikult oli see COVID-19, aga ilusate ilmadega ei viitsinud keegi mõelda testimisele. Haigus levis. Ja levib endiselt.

Soodla, kes töötab iga päev nakkusosakonnas COVID-19 patsientidega, näeb, et patsiente lisandub sama suure hooga kui kevadisel tipphetkel. Õige pea tuleb plaanilist ravi koomale tõmmata. „Pole ei lisavoodikohti ega -personali.“

Viimase pooleteise aasta enimkorrutatud soovitus Eesti rahvale on õppida elama koos koroonaviirusega.

Aga miks küll?

Mispärast peaksime taluma enda keskel ohtlikku viirust? Ja kas see on saatnud inimestele väga vale signaali?