Inimajaloo rängimas terrorirünnakus kaotas elu kolm tuhat inimest. Ka enam kui 20 aastat hiljem annab see päev igal sammul tunda – väikseimastki lennujaamast kuni maailmapoliitika suurima areenini.
Artikkel ilmus Ekspressis esmakordselt 2021. aasta septembris.
Kasutatud videomaterjal: Reuters/Scanpix
On aastaid, millal ei juhtu midagi, ja päevi, kui juhtuvad aastad. Seda mõtet on omistatud ühes või teises sõnastuses nii punaterrorist Leninile, Karl Marxile kui koguni apostel Peetrusele. Et maailm ei muutu sujuvalt, vaid ikka järsku ja vägivaldselt.
20. sajandil maailmaajaloo ohjad enda kätte haaranud Ameerika Ühendriigid olid 2001. aasta 11. septembril oma jõu ja mõju tipus. Viimaste aastate Hollywoodi kassahitid peegeldasid olusid, kus ameeriklase suurim hirm oli stabiilne ja igavavõitu kontoritöö maailma finantspealinna südames.
Ka 11. september pidi olema samasugune veidi igav tööpäev, kus suvepuhkuselt naasnud valgekraed end sügisrežiimi sätivad. Kell 7.59 Bostonist õhku tõusnud American Airlinesi lend 11 oli aga algus sündmuste ahelale, mis muutis maailma.
Pooltund enne üheksat õhtul, veidi enam kui kaksteist tundi hiljem, istus president George W. Bush Valge Maja Ovaalkabinetis ja pöördus oma rahva poole: „Mitte keegi meist ei unusta seda päeva. Ent me liigume edasi. Et kaitsta oma vabadust ja kõike seda, mis on hea ja õiglane siin ilmas.“
