99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega. Selle artikli jaoks suhtlesin nelja kuu jooksul enam kui kahekümne inimesega.
„Ei saa välistada, et ta esitas loo vägistamisest selleks, et vanemad temaga ei pahandaks.“ „Videosalvestiselt on näha, et ta on varem osalenud seksuaalse alatooniga tegevuses.“ „Tookord ta vastumeelt üles ei näidanud.“ „Ei ole võimalik veenvalt tuvastada, et ta ei tahtnud.“ „Ei ole võimalik veenvalt tuvastada, et ta palus lõpetada.“
Need on mõned näited, kuidas Eesti kohtud on viimastel aastatel hinnanud vägistamisjuhtumeid.
Kõige värskem ohvriuuring on tänavu aprillis korraldatud Sotsiaalkindlustusameti seksuaalse väärkohtlemise uuring, kus küsitleti inimesi vanuses 15–74 aastat. Pannes protsendid absoluutarvudesse, on Eestis ainuüksi viimasel aastal vägistamist kogenud umbkaudu 7400, vägistamiskatset 12 300 ja sundi osalema seksuaalses tegevuses 19 700 inimest.
